Eesti ja Läti ühised veekogumid on valdavalt heas seisundis, kuid seni on seisundi hindamise põhimõtetes olnud riigiti mõningaid erinevusi. Veebruaris lõppeva projekti "Piirideta veekogud" raames valmisid nüüd aga Eesti ja Läti veekogudele ühtlustatud seisundihinnangud. Samuti pandi paika mõlemale riigile sobiv seirekava ja meetmeprogramm.
Eestist voolavad läbi mitu Koiva ja Salatsi jõgikonna veekogu, mis asuvad peaasjalikult Läti aladel. Selliste veekogude puhul on tihti vaja mõlema riigi panust, et selgitada probleeme ja kavandada tegevusi murekohtade lahendamiseks. Ühiste probleemidena leiti näiteks, et järvedesse on ajapikku settinud palju orgaanikat, mis halvendab vee kvaliteeti. Samuti on ühistel jõgedel paisud, mis takistavad kalade rännet.
Keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leineri sõnul tuleb probleemiga tegeleda selle tekkekohas, sest ainult nii võimalik vee hea seisundi saavutamine ja hoidmine. "Ühe riigi tegevustest jääb väheks, kui sama murekoht on ka teiselpool piiri," selgitab Leiner.
Projekti "Piirideta veekogud" ("Water bodies without borders") tulemusi tutvustatakse 26. veebruaril 2020 Hedon Spa konverentsikeskuses Pärnus. Seminar algab kell 10 ning muu hulgas antakse seal ülevaade projekti käigus valminud ühisest pinnavee seireprogrammist, ühisest meetmeprogrammist veekogude seisundi parandamiseks ja nende aluseks olnud töödest. Oodatud on kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistid, vee-ettevõtete esindajad ja teised valdkonna ning veekogude seisundi vastu huvi tundjad.
Tasuta seminarile saab registreeruda aadressil https://bit.ly/39Ufj5V. Seminari päevakava ja lisainfot projekti kohta leiab ühisprojekti kodulehelt www.wbwb.eu. Seminar toimub inglise keeles.
Projekti juhtpartner on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Projekti partnerid Eestist on Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium, Läti poolt Läti Keskkonna, Geoloogia ja Meteoroloogia Keskus, AS AKTiiVS ja Burtnieku omavalitsus. Projekti elluviimine toimub perioodil 01.03.2018-28.02.2020. Eesti-Läti koostööprojekti rahastasid Euroopa Regionaalse Arengu Fond, partnerid ja SA Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Allikas: Keskkonnaameti pressiteade