Meie metsades peitub hulgaliselt mälestisi eelmistest põlvkondadest…

Meie metsades peitub hulgaliselt mälestisi eelmistest põlvkondadest: kadunud külade vahelised metsateed, muistsete talukohtade paekivikeldrid, lubjaahjude varemed, söemiilide asukohad, iidsed savitööstused jms. Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on alanud pärandkultuuri objektide kaardistamine ja väärtustamine.

Naudi ise ja näita teistele

Mistahes pärandkultuuri objekti leidmine saab metsaomanikule vaid rõõmu tuua, sest tähistab see ju esivanemate kunagisi tegemisi ja on heaks “stardiplatsiks” tänastele algatustele. Saab ju taolisi muistseid mälestisi (nt vana tõrvaahi) taaselustada ehk uuesti üles ehitada, tutvustavate materjalidega varustada ja rajada sinna juurde näiteks matkarajad.

Taaselustada saab ka ununema kippuvaid tegevusi – tõrva ajamine, vaigu kogumine, kahemehesaega saagimine jms. Atraktiivsust tõstaksid peatuspaikades pakutavad kukeseened, mustikasupp jms. Veelgi huvitavamaks muudaks ettevõtmise see, kui tuntakse ja tutvustatakse teistelegi koha või objektiga seonduvaid legende. Nüüd, kui Eestis puhkamine aina popimaks muutub, oleksid sellised kohad vägagi ligitõmbavad.

Pärandkultuur koos teiste metsa kõrvalkasutusaladega on üks võimalus oma metsa edasiseks majandamiseks. Kui praegu võivad sellealased tegevused tunduda vaid väikese lisasissetuleku võimalusena, siis rohelise mõtteviisi ja looduspuhkuse tähtsustumine annavad aktiivsematele edu võimalused. Ka metsa raiumata on võimalik luua töökoht endale või kogu perele, muuta kodukant kauniks ja seeläbi tõsta kogu paikkonna mainet.

Metsanduslik pärandkultuur väärib toetust

Keskkonnaministeeriumi huvi on nõustada ja julgustada erametsaomanikke enam märkama ning kasutama oma metsa mittepuidulisi väärtusi, kuid ootame pärandkultuuri väärtustamisel ka omavalitsuste algatust, sest eelkõige soovivad metsaomanikud just oma vallavalitsuste tuge. Ka ministeeriumi sellekohane teave peaks metsaomanikeni kõige paremini jõudma omavalitsuses tegutseva piirkondliku metsaspetsialisti kaudu.

2005. aastal alustas ministeerium koostöös Riigimetsa majandamise keskuse ja Soome metsamajanduse arenduskeskusega Tapio Harju-, Lääne- ja Raplamaal projekti “Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine”. Tegemist on INTERREG IIIA projektiga, mis laieneb ka teistesse maakondadesse. Näiteks on tänavu kavas pärandkultuuriobjektide inventeerimine- kaardistamine Järvamaal. Jätkuprojektidega on kavas metsaomanikele tutvustada pärandkultuuri kui üht metsa mitmekülgse kasutuse võimalust.

Pärandkultuuri väärtustab ka uus metsaseadus, kus on muuhulgas sätestatud, et riik toetab sihtasutuse Erametsakeskus kaudu pärandkultuuri säilimiseks tehtavaid investeeringuid. Pärandkultuuri säilitamise edendamiseks on Erametsakeskus juba rakendanud toetusi, mille taotlemise eeltingimuseks on objekti eelnev inventeeritus ja hilisem avatus teistele huvilistele. Aktiivsemad metsaomanikud on pärandkultuuri objektide korrastamiseks juba toetusi saanud.

Suurenenud on ka metsaomanike teadlikkus – kui paar aastat tagasi teadis vaid 13,6% metsaomanikest oma maal paiknevaist pärandkultuuri objektidest, siis 2006. aasta suvel oli teadlikke juba tubli kolmandik. Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamise ühisprojekti rahastavad Euroopa regionaalarengu fond ja Eesti siseministeerium.

Keskkonnaministeeriumist saab metsa mitmekülgse kasutuse ja pärandkultuuri kohta teavet metsaosakonnast, tel 626 2919, epost: silvi.puusepp@envir.ee

Allikas: ajaleht Hiiu Leht 06.02.2007, Silvi Puusepp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist.