Eelmisel nädalal omandas RMK Harjumaal asuva kinnistu, kus asub II kaitsekategooriasse kuuluva aasnelgi kasvukoht. Tegemist on ühe suurima looduskaitsealuse maa ostuga, mille eest RMK maksis 1 630 000 eurot.

Aasnelk on kaunite habraste õitega taim, mis kasvab Eestis vähestes leiukohtades kuivadel niitudel. Liiki ohustab eelkõige kasvukohtade võsastumine ja asulalähedaste alade ehitus. "Ostetud püsielupaik on selle taime kõige arvukam kaitse all olev kasvukoht Eestis, seega on ostul oluline mõju liigi veelgi tõhusamale kaitsele," ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

RMK sõlmib kõrge looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamise lepinguid alates 2018. aasta juunist. Maade omandamiseks vajaliku katteallikate leidmiseks müüb RMK maatükke, millel ei ole praegu ega hakka tulevikus olema RMK jaoks väga suurt väärtust. Sellised on näiteks muust riigimaast eraldatud üksikud maatükid, hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta maatükid ja ka RMK hallata olev põllumajanduslik maa.

"Tänu sellele, et RMK on eraldanud oma eelarvest 5 miljonit eurot kaitsealuste maade ostuks, on maa riigile omandamise ootejärjekord lühenenud kümnelt aastalt ühele," lausus keskkonnaminister Rene Kokk. Maa omandamisega tuleb kauem oodata vaid siis, kui maad ostes olid looduskaitselised piirangud ostjale juba teada.

Tänavu 1. jaanuaril oli maa riigile omandamise ootejärjekorras 109 avaldust. Järjekord on avalikult kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Ka tänavu plaanib RMK osta looduskaitsealuseid maid 5 miljoni euro eest.

Kaitstavat loodusobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal.

Selleks tuleb maaomanikul esitada avaldus Keskkonnaametile, kes hindab, kas riigile müüdava maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, ning saadab ettevalmistatud materjalid otsuse tegemiseks Keskkonnaministeeriumile. Positiivse otsuse korral tellib Keskkonnaamet kinnisasja väärtuse hindamise ja peab maaomanikuga läbirääkimisi. Maaomanikuga sõlmib lepingu RMK, kes vormistab kinnisasja riigi omandisse. Täpsemad juhised kinnisasja omandamise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Loodusväärtuste kaitse on üheks RMK ülesandeks ja riigi omandatud looduskaitsepiirangutega maade eest kannab hoolt RMK. Praegu on riigimetsast range kaitse all 29,2 protsenti ehk 300 000 hektarit, lisaks kehtivad 7,1 protsendis metsast majanduspiirangud.

Allikas: RMK ja Keskkonnaameti pressiteade