Tark kütja paneb ahju vaid kuivi puid...
Ehitusbuum on toonud meie sekka sadu inimesi, kes ei tea ahju- ja kaminakütmisest suurt midagi. Nii korstnapühkija kui tuletõrjuja tööd tegev Eigo Lepp tõdeb oma kahes ametis nähtu põhjal, et kütmisel tehakse üha rohkem vigu.
Lepp on tihti näinud, kuidas noored saavad päranduseks 1960. aastatel ehitatud maja ja hakkavad õhinaga selles euroremonti tegema. Tulemus on esialgu ilus, aga tõesti vaid esialgu. Pahatihti ümbritsetakse korsten kipsplaadiga ja värvitakse moodsates toonides üle, aga korstnapühkija ei saa tulevikus enam korstnajala juurde muudmoodi kui plaati lõhkudes.
“Kui tekib küsimusi, ärge häbenege, tulge ja küsige meie käest,” julgustas Lepp.
Miks on küttepuu kuivus tähtis?
Tark kütja paneb ahju vaid kuivi puid. See tähendab, et praegu ostetud puid võiks kütma hakata alles tuleval sügisel, sest õiged küttepuud peavad riidas kuivama vähemalt poolteist aastat.
Mõnes lehekuulutuses pakutakse müüa kuivi puid, aga praktikas kipub olukord olema selline, et sügise hakul müüakse kuivade puude pähe poole aasta eest maha võetud puid.
Esiteks annavad märjad puud kuivadega võrreldes hoopis vähem sooja. Samuti tekitavad need pigi, mis võib isegi läbi korstnakivide imbuda. “Teed toas remondi ja aasta või kahe pärast rikub pigi kogu vaeva,” tõi Lepp näite. “Isegi alt tahmaluukidest võib pigi välja jooksma hakata.”
Mida ei tohi ahju visata?
Lõplikult tuleb unustada seegi, et ahju kõlbab visata igasuguseid plast- ja kilepakendeid või näiteks tapeedijääke. Vaid tavalist paberit võib tulehakatuseks kasutada. Kindlasti ei tasu korstna hoidmise nimel tulle visata läikivaid reklaamlehti. Suitsupakk tuleb enne tulle lennutamist kilest ja tinapaberist vabastada.
Algaja ahjukütja tüüpilise veana nimetab korstnapühkija Lepp sedagi, et ahi laotakse kurguni täis. Tegelikult peab puude ning ahjuukse ja seina vahele õhuruumi jääma.
Millal võib siibri sulgeda?
Tuletõrjujana hoiatab ta aga siibri sulgemisega kiirustamise eest. Mingu parem pisut enam toasooja korstnasse, kui et lõpeks inimelu. Siibri võib kinni panna, kui sütel pole näha enam siniseid leeke.
Kindlasti soovitab Lepp inimestel koju muretseda suitsuandurid, mis poes maksavad saja krooni ringis ja on lihtsalt paigaldatavad.
Kuidas korstnapühkija katusele pääseb?
Korstnapühkija igapäevatöö suurima takistusena toob Lepp välja, et uutel majadel ja hiljuti uuenduse läbi teinud katustel pole ei katuseluuke, redeleid ega jalatseid, mille abil korstnale ligi pääseks.
Näiteks ühistu paneb raha kokku, katus vahetatakse ära, aga redelid unustatakse ja edaspidi peab korstnate puhastamiseks alati tõstuki tellima.
Isegi kui leidagi mõni redel ja see katusele upitada, võib sellega katuse rikkuda, sest tihti pannakse katusele õrn plekk, mille redel ära kriibib või raske mees lömmi astub.
Hull on olukord sellisteski kahekorruselistes majades, kus näiteks esimesel korrusel kütab memm ahju, aga teisele on kolinud noor pere, kes ahju ei küta. “Kui üleval üldse ei köeta, ei jõua alumine naaber kogu korstnat soojaks kütta ja algab pigitamise protsess,” selgitas Lepp.
Allikas: ajaleht Pärnu Postimees 03.02.2007, Riina Martinson.