Külmalaine on tulekul 5.veebruarist ning see võib kesta kuu keskpaigani...

Veebruar on paljuaastaste keskmiste näitude järgi aasta külmim kuu.
Kuu keskmine õhutemperatuur on mandril –6,0…-7,5 °C, läänerannikul –5,0…-5,5 °C, saartel kraadi või paari võrra veelgi soojem. Üksikutel eriti külmadel küünlakuudel on kuu keskmine olnud kuni 9 °C normist madalam, suhteliselt soojadel kuudel kuni 7°C normist kõrgem.
Õhutemperatuuri absoluutne miinimum on mandril ulatunud –37…-40 °C-ni, absoluutne maksimum on olnud 8…12 °C, maksimumid on sattunud kõik ühte perioodi: 21.02.-24.02. 1990. a.
Sulapäevi esineb keskmiselt 8-9, saartel kuni 14.
Sademete hulk on keskmiselt 30…40 mm, ülekaalus on tahked sademed.
Tuisku esineb keskmiselt 5-7 päeval. Kõige rohkem on tuisku esinenud mandril 15-17 päeval, saartel kuni 22 päeval kuus. Viimased lumerohked veebruarid olid 1996. a ja 1999. a, mil maksimaalne lumikate oli paiguti 40…50 cm, üksikute jaamade andmeil kuni 56 cm.

Tänavu
on seoses aktiivse tsüklonaalse tegevusega Skandinaavia ja Läänemere piirkonnas veebruaris oodata sageli lumesadusid ja tuisku ning lumikatte paksus võib pärast sadusid olla aeg-ajalt 40-50 cm lähedal.

Valdavalt on ülekaalus talvised ilmad ning õhutemperatuur jääb kokkuvõttes normilähedaseks. Kuid  kuu alguses (3.-4.02.) on sula ning üksikuid sulapäevi võib sattuda ka kuu teise poolde.
Märkimisväärne külmalaine on tulekul 5.veebruarist ning see võib kesta kuu keskpaigani.