Läänemeri oma arvukate meremadalikega on oluline talvituskoht arktilistele veelindudele. "Näiteks on kahaneva arvukusega aul (Clangula hyemalis) üks liikidest, kelle edaspidine saatus oleneb suuresti Läänemere elukeskkonna kaitsest," kirjeldas elurikkuse ja loodusturismi õppetooli peaspetsialist Leho Luigujõe.

Luigujõe lisas, et kuna linnud on väga mobiilsed, nõuab nende loendamine hästi läbimõeldud ja koordineeritud tegevust, et vältida topelt loendusi. Selline sünkroniseeritud loendus eeldab tihedat koostööd erinevate riikide vahel. "Eeltöö selleks on kestnud juba aastaid," täpsustas ta.

Loenduses osalevad seitse Läänemere-äärset riiki: Taani (Aarhusi Ülikool), Rootsi (Lundi Ülikool), Soome (SYKE), Saksamaa (Kieli Ülikool), Läti (Läti Ülikool) ning Leedu ja Poola (erinevad teadusasutused). Eesti-poolne loenduse läbiviija on Eesti Maaülikool.

Metoodikana kasutatakse transektloendust, mis toimub lennukitelt. Osa väiksemaid alasid Poola ja Saksamaa rannikul kaetakse ka laevadega. Eesti rannikualale on planeeritud kümme lendu kogupikkusega ca 10 000 km. Lennud toimuvad Taani firma Prop Express Scandinavia lennukiga Cessna 337.

Peale andmete koondamist ning modelleerimist valmib Läänemerel talvituvate veelindude atlas, mida saab edaspidi kasutada merealade planeerimiseks (tuulepargid, sillad, sadamad). Projekti rahastab Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Eesti Maaülikool