Üleilmne kliima soojenemine on väga tõenäoliselt inimtegevuse tagajärg, väidab ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuse ekspertkogu oma raportis.

Raport on 130 riigi 2500 teadlase kuue aasta töö esimene tulemus. Selle aasta sees esitatakse veel kolm täpsustavat raportit maakera ähvardavatest ohtudest ja võimalikest lahendusteedest, vahendas Aktuaalne kaamera.

Hiina pealinna Pekingi lähistel töötavas Gaojingi elektrijaamas on viimastel aastatel üritatud üle minna niinimetatud rohelisemale tehnoloogiale, et saada suurriik enne tuleval aasta l toimuvaid olümpiamänge söetolmust puhtamaks. Pingutused pole seni olnud väga viljakad, sest kivisüsi on põhiline, mis hoiab ülal Hiina majanduskasvu leeki ning soojendab rahvast talvel.

Iga nädal saab Hiina keskmiselt ühe uue kivisöel töötava elektrijaama ning kui sama rütm jätkub, on Hiina aastaks 2009 jätnud seljataha praegu veel suurima kasvuhoonegaaside tekitaja USA.

Inimtegevusest tekkinud kasvuhoonegaasidest põhjustatud üleilmne soojenemine aga ongi ÜRO ekspertkogu hinnangul vägagi tõenäoliselt inimkonna enda õlul. Inimmõju selles arvatakse olevat 90%.

"Kui jälgime gaaside dramaatilist kasvu, mis niivõrd erineb tuhandete aastate omast, siis pole küsimust, et kasvuhoonegaaside tõusu põhjuste seas domineerib inimtegevus," kinnitas valitsustevahelise kliimamuutuse ekspertkogu aseesimees Susan Solomon.

Inimese süü kasv võrreldes eelmise, kuue aasta taguse raportiga on kolmandik. Juhul kui Hiina ja USA, aga ka teiste riikide valitsused ei võta piisavalt tõsiselt kasvuhoonegaaside kärpimise
vajadust, ennustavad teadlased sünget tulevikku - ennekõike temperatuuri tõusu kogu maailmas sellel sajandil pooleteisest kuni nelja kraadini.

Möödunud sajandil kerkisid temperatuurid kokku 0,7 kraadi võrra. Kümme kõige kuumemat aastat jäid aga viimase kümnendi sisse.

Soojenemine kergitab ka merepinda 18-59 sentimeetri võrra ja enamgi, kui liustikud laialt sulama hakkavad. Sajad miljonid inimesed võivad kaotada oma kodu kas seetõttu, et elupaik lihtsalt vee alla kaob, või ka tormide, põua ja üleujutuste tõttu. Loomi ja taimi tabaks aga suurim väljasuremiste laine pärast dinosauruste hukkumist 65 miljoni aasta eest.