Listeeriabakter on praegu Eesti tuntuim mikroorganism, mida seostatakse ennekõike kalatoodetega. Sel teemal on aga külvatud liialt palju alusetut hirmu. Tähtis on teada, et listeeria ei ohusta normaalse immuunsüsteemiga inimesi, vaid riskirühma kuuluvad eelkõige immuunsüsteemi häiretega inimesed. „Mina ostan ja söön kala,“ kinnitas Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar oma loengus „Listeeria Eestis“.

Lutsar rääkis loengus, et listeeria on suhteliselt uus patogeen. Alles 150 aastat tagasi tehti kindlaks, et see mikroob põhjustab inimestel haigusi ja on keskkonnas laialt levinud. Listeeriaid on kokku 17 liiki, millest kaks on inimpatogeensed. Meid Eestis mõjutavad ennekõike kaks Listeria monocytogenes’e sekventsitüüpi: ST87 ja ST1247.

Ükski sel aastal Eestis aset leidnud haigestumisjuhtum ei ole seotud aga bakteritüvega ST1247, mida leiti meedias palju tähelepanu saanud kalatootmisettevõttest. Eestis levib ennekõike Listeria monocytogenes ST87.

Listeeria tõttu haigestuvad eeskätt inimesed, kes on nakkustele vastuvõtlikumad. See tähendab, et listeeriajuhtude arv suureneb kogu maailmas, sest ühiskond vananeb, maailmas on aina enam immuunsüsteemi häiretega inimesi ja kasvajahaiged elavad kauem.

Kuna listeeria levib enamasti toiduga, mõjutab selle levikut ka üleilmastumine. See, mida sööme, ei pärine enam kaugeltki ainult meie lähiümbrusest, vaid laiast maailmast. Poelettidelt võib leida tooteid Hiinast, Brasiiliast, Aafrikast ja mujalt ning koos toiduga liiguvad mööda maailma ka mikroorganismid.

Listeeria kohaneb erinevate keskkonnatingimustega väga hästi. Erinevalt paljudest teistest mikroorganismidest meeldib listeeriale jahe ja niiske keskkond. Kui muidu võime olla kindlad, et mikroorganismid näiteks külmkapis ei paljune, siis listeeria puhul see ei kehti.

Listeeria hävitamiseks peab temperatuur olema vähemalt 70 °C. See hävib ka tugeva soola ja äädikaga. Nii ei saa soolaheeringas ega marineeritud kalas listeeriat olla, sest neis on liiga suures koguses soola ja äädikat, millele bakter vastu ei pea.

Haigusvormid

Listeeria on tõeline rakusisene patogeen, mis tähendab, et ta liigub ühest rakust teise ilma rakust väljumata. Bakter on võimeline läbima organismis kolme barjääri.

Esimene on soolestikubarjäär. Kui listeeriabakter on koos toiduga sisse söödud, asub ta esimesena võitlema seedetraktis pesitsevate laktokokkide ja klostriidiumidega. Läbinud selle etapi edukalt, peab ta teise proovikivina tungima soolestikust vereringesse. Juhul kui ta sinna jõuab, tekib inimesel baktereemia ning listeeria peab end kaitsma veres ringlevate immuunrakkude eest. Kolmas barjäär on väga keeruliselt läbitav hematoentsefaalne barjäär aju ja vereringe vahel. Kui listeeria jõuab seljaajuvedelikku, siis on tegu juba äärmiselt raske haiguse meningiidiga.

Haigus võib inimest tabada kas raskemas või kergemas vormis: raskesti kulgevad meningiit ja baktereemia, kergemini möödub kõhulahtisus. Kuna kõhulahtisus paraneb enamasti ise, siis sellele väga palju tähelepanu ei pöörata ning kõhulahtisusega haigetele üldjuhul listeeriaproovi ei tehta. Erand on muidugi siis, kui peaks tekkima kõhulahtisuse puhang, mille tekitaja ei ole teada.

Listeeriahaiguste korral on suremus väga suur. Näiteks onkoloogias on listerioos sageli viimane haigus, mida patsient põeb. 21. sajandil on suremuse määr olnud umbes 20%.

Riskirühmad

Niisiis on listerioos ennekõike immuunsüsteemi häiretega inimeste haigus ning normaalse immuunsusega inimesed ei peaks seda kartma. Kui pealtnäha tervel inimesel avastatakse listeeria, tuleks otsida nakatumise tegelikke põhjuseid.

Listerioosi riskirühma kuuluvad eeskätt vastsündinud, rasedad ja eakad, samuti need, kes saavad bioloogilist ravi või kellel on pahaloomuline kasvaja.

Naiste seas on ohustatumad esiteks 30–39-aastased, kelle haigusjuhtumid on seotud eelkõige rasedusega, ja teiseks eakad vanuses 70 ja enam aastat. Üleüldse on enam kui pooled Eesti (aga ka muu maailma) haigusjuhtudest seotud just eakamate inimestega.

Kindel on see, et ühiskonna vananemise tõttu tuleb listerioosijuhtumeid juurde, sest suurel osal eakatel on välja kujunenud mõni immuunsüsteemi häire. Riskirühma kuuluvad inimesed peavad pöörama suuremat tähelepanu nii oma toidule kui ka keskkonnale, kus toitu valmistatakse.

Menüü analüüs

Listeerianakkuse korral on äärmiselt oluline haigeid uurida. Eestis on levinud peamiselt bakteritüvi ST87, mille algallikas ei ole tuvastatud. Seepärast on tähtis hoolega analüüsida, mida haigestunud inimene on viimasel ajal söönud ja kust ta on oma toidu saanud.

Üksikasjalikud küsimused, nagu kus, mida ja kui palju söödi ning kas kala oli toores või küpsetatud, aitavad leida haigusjuhtumite seas ühisosa, tänu millele võib bakteri algallikale lähemale jõuda. Näiteks Uus-Meremaal on haigestunute uurimiseks välja töötatud muu hulgas nelja-viieleheküljelised küsitluslehed.