Metsaühistud on valdavalt olemasolevate toetusmeetmetega rahul ning arvavad, et need võiksid ka edaspidi jätkuda. Kahtlevad ollakse pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetuse ning metsa sertifitseerimise toetuse osas. Samas erametsaomanike nõustamistoetuse, metsa uuendamise toetuse, metsaühistu toetuse ja metsa maaparandustööde toetuse säilimise osas ollakse üksmeelselt väga positiivselt meelestatud. Võimalikest uutest toetustest pooldavad ühistud metsastamistoetuse kasutusele võtmist.

Uuringu raames intervjueeritud spetsialistid leidsid, et uus erametsatoetuste struktuur peaks soodustama ennekõike metsade uuendamist ja hooldusraiete tegemist. Tähtsaks peeti ka uute alade, sealhulgas väheväärtuslike põllumaade metsastamist, jätkusuutlikke metsamajandamise võtteid, elurikkuse säilitamist ning kliimamuutuste leevendamist.

Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks keskkonnaministeeriumile siseriiklike metsandustoetuste maksmist reguleeriva määruse muutmiseks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis kinnitab keskkonnaminister 2020 aastal uue redaktsiooni ning 2021 toimuvad siseriiklike toetuste taotlusvoorud juba uue korra kohaselt.

Metsaühistu on metsaomaniku esimene partner metsa majandamisel. See on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja erinevaid metsamajanduslikke teenuseid.

Metsaühistute uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on kvaliteetsed metsandusalased teenused, mida peaks erametsaomanik saama üle kogu riigi, kuidas tagatakse nende kättesaadavus metsaühistute poolt ning kuidas siduda erametsanduse toetused Metsaühistu poolt pakutavate teenuste kvaliteediga.
Läbi aasta väldanud uuringu jaoks viidi läbi metsaühistute veebiküsitlus, intervjueeriti metsandusspetsialiste, teostati metsaühistute majandusliku jätkusuutlikkuse analüüs ning toimusid töötoad.

Uuringu tellis SA Erametsakeskus ja selle viis läbi Tallinna Ülikool.

Uuringu täistekstiga saab tutvuda SIIN.

Allikas: SA Erametsakeskuse pressiteade