"Eesti põllumeestelt nõutakse Euroopa Liidu nõuete täitmist 100%, kuid nende nõuete täitmise eest makstavad hüvitised on keskmisest oluliselt madalamad. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jääb Eesti põllumajandustoetuste tase ka järgmise eelarveperioodi lõpuks meie keskmisest konkurendist ligi veerandi võrra madalamaks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Seisame koos Läti ja Leedu põllumeestega ausa kohtlemise eest. Meie lõunanaabrite põllumeeste esindajad andsid sellel nädalal sümboolse leiva üle ka oma riigijuhtidele. Loodame, et need Ülemkogule kaasa antud kolm poolikut leiba aitavad meie valitsus-ja riigijuhtidel paremini selgitada Balti riikide ebaausat kohtlemist," selgitas Sõrmus.

Sõrmuse sõnul suurendab Eesti põllumeeste ebaausa kohtlemise pärast muret ka eile Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Layeni poolt esitletud nn rohelise kokkuleppe ettepanek, mis ei jäta puudutamata ka põllumajandust. "Ühise põllumajanduspoliitika keskkonna ja kliima ambitsiooni soovitakse oluliselt suurendada, mis tekitab paratamatult küsimuse, kuidas on karmistuvaid keskkonnanõudmisi võimalik täita ebaausas konkurentsis," tundis Sõrmus muret Eesti toidutootmise tuleviku pärast.

2020. aasta kevadel kavatseb Euroopa Komisjon esitleda ka uut strateegiat "põllult lauale" (Farm to Fork), millega seatakse eesmärgid toidutootmise säästlikumaks muutmiseks, sh keemiliste taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise vähendamiseks, mahepõllumajanduse edendamiseks jms. "Nende eesmärkide saavutamine ilma rahalise katteta pole realistlik," ütles Sõrmus.

Põllu- ja maamajandusettevõtteid ühendava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on Euroopa Liit Eesti põllumajandustootjate arvelt perioodil 2014-2020 ühenduse keskmisest tunduvalt madalamaid toetusi makstes kokku hoidnud üle 600 miljoni euro, samas tootmisnõuete täitmist ja avalike hüvede pakkumist on nõutud täies mahus. "Kuna Balti riikide põllumajandustoetuste tasemed on teistest riikidest selgelt madalamad, siis kolme riigi koostöös on kõige suurem tõenäosus paremate tingimuste osas uuel perioodil edu saavutada," märkis Sõrmus.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas ebaõiglastele põllumajandushüvitistele tähelepanu juhtimiseks teisipäeval Toompeal ka meeleavalduse. "Täname valitsuskoalitsiooni viimasel hetkel riigieelarves lisatud vahendite eest, ehkki need olid algselt lubatust väiksemas mahus. Järgmine valitsuse ja põllumeeste ühine suur väljakutse ongi saavutada Euroopa Liidus meie põllumajandustootjate jaoks võrdsed konkurentsitingimused," lisas Sõrmus.

Fotod Brüsselis toimunud sümboolse leiva üleandmisest peaminister Jüri Ratasele leiab siit: https://drive.google.com/file/d/17p7jWspoqkfwsjgvKaKnQb91WbAWj-il/view?usp=sharing

TAUST

• 12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027.

• Baltimaade põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 3. detsembril Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele avaliku pöördumise, milles nõutakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.

• Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit alustasid 6. detsembril allkirjade kogumist petitsioonile, milles nõutakse ausaid konkurentsitingimusi Eesti põllumeestele.

• Leedu põllumehed andsid 9. detsembril Leedu presidendile Gitanas Nausedale ja Läti põllumehed 10. detsembril Läti peaministrile Arturs Krišjānis Kariņšile üle sümboolse rukkileiva, millest on veerand ära lõigatud.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda