"Põllumehed on pettunud eelkõige valitsuserakondade sõnamurdlikkuse pärast, kes on taganenud lubadusest hüvitada Eesti põllumehele Euroopa Liidu keskmisest väiksemaid põllumajandustoetusi. Lubadustest taganemisele tähelepanu juhtimiseks toomegi 10. detsembril Toompeale vähemalt 101 traktorit," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Tema sõnul peab Eesti põllumajandussektor võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega. "Meie otsetoetused on 2020. aastal kolmandiku võrra madalamad Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb arvestades karmistuvaid keskkonnanõudeid löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades," selgitas Sõrmus.

Siseriiklikku hüvitist on Euroopa Liidu regulatsioonide järgi Eestil võimalik põllumehele maksta veel vaid 2020. aastal. "Kui veel kevadiste valimiste ajal lubati Eesti põllumehele hüvitada 2020. aasta riigieelarvest 15,3 miljonit eurot, siis novembri lõpuks oli see lubadus kuivanud kokku viiele miljonile eurole," rääkis Roomet Sõrmus. "Kõige enam kõneleb selline sõnamurdlikkus valitsuserakondade leigest suhtumisest maapiirkondade elanikesse ja ettevõtetesse."

Kuigi Eesti toetused on niigi Euroopa Liidu kõige madalamad, siis vastavalt Euroopa Komisjoni eelarvekavale aastateks 2021-2027 on Eestit uue perioodi esimesel aastal ees ootamas toetuste langus. Kavade kohaselt jõuab Eestile eraldatav hüvitiste tase alles perioodi lõpuks 76%-ni ELi keskmisest. "Lisaks sellele on Eesti jaoks terendamas suur kärbe maaelu poliitika vahendite osas, see paneb Eesti põllumehed veel pikaks ajaks väga ebavõrdsesse konkurentsi. Ainus võimalus võrdsema konkurentsiolukorra tagamiseks on siseriiklike toetuste väljamaksmine lubatud mahus ja jõulised sammud valitsuse poolt Euroopa Liidu eelarvekõnelustel, et Eestile eraldatavad põllumajandustoetused jõuaksid palju kiiremini Euroopa Liidu keskmise lähedale."

EPKK juhid kohtusid oktoobris peaminister Jüri Ratase, rahandusminister Martin Helme, endise maaeluministri Mart Järviku ja Riigikogu viie fraktsiooni esindajatega. "Kuigi põllumajanduskoja tegevus on jää natuke liikuma pannud ja eelarve kolmandalt lugemiselt võib loota mõningast positiivset muutust, siis ilma täies mahus üleminekutoetusteta jäävad poliitikute lubadused tagada meie põllumeestele ausad konkurentsitingimused Euroopa Liidus pehmelt öeldes õõnsaks."

Arvestades 2020. aasta riigieelarvesse kavandatud siseriiklike üleminekutoetuste kärpeid ja Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandushüvitiste maksmisel, korraldab Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 10. detsembril kell 11-13 olukorra laiemaks teadvustamiseks Toompeal meeleavalduse, millele on oodatud kõik põllumehed ja Eesti toidu sõbrad.

Taust:

• 11. detsembril toimub Riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitatakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastal 2020. Siseriiklike hüvitiste Euroopa Liidu poolt lubatud maht ulatub 2020. aastal 15,3 miljoni euroni.

• 12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu 2021.-2027. aasta pikaajalist eelarvet.

• Baltimaade põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 3. detsembril Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele avaliku pöördumise, milles nõutakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade