29. novembril toimus Eesti Erametsaliidu volinike koosolek, kus ühiselt arutati teemadel, kuidas metsandussektor saab anda oma panuse Eesti süsinikneutraalsuse saavutamiseks. Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide püüdlused ei ole veel piisavad, et täita Pariisi kliimaleppes ning ELis 2030. aastaks seatud eesmärke. Erametsaliidu sõnul peitub Eesti jaoks suur võimalus tänaste keskkonnaprobleemide seljatamiseks just metsades ja nende majandamises.
Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa leiab, et tänase Eesti suurim keskkonnaväljakutse on leida võimalusi rohelisemaks energiaks, sest just sealt tuleb eestlaste üüratu keskkonnajalajälg. "Paraku otsivad mitmed keskkonnaorganisatsioonid mugavaid asendustegevusi vastandudes põhimõtteliselt näiteks metsandussektorilele, mis ometi on üks süsinikneutraalsuse võtmekohti Eesti jaoks," märgib Eelmaa. Üle 70% Eesti süsiniku jalajäljest tuleb meie põlevkivitööstusest. "Kasvavad puud on need, mis süsinikku seovad ja inimeste tekitatud keskkonnamõju maandada aitavad," sõnab Eelmaa.
Tänaste kliimaprobleemide peamine põhjustaja on tööstusrevolutsiooni järgselt maa seest välja toodud süsinik. Noored intensiivselt kasvavad puud on eriti aktiivsed looduslikud süsiniku sidujad. Tehes puidust pikaajalisi tooteid, lukustame puidus oleva süsiniku pikemaks ajaks. "Isegi sel juhul kui asendame osa põlevikivist puiduga, mis ei sobi majade või mööbli valmistamiseks, on see sammuke süsinikneutraalsusele lähemale, sest pööritame juba atmosfääris olevat süsinikku, mitte ei too maa alt uut välja" ütles Eelmaa. Ühe sammuna on Eesti Erametsaliit juba teinud peaministrile ettepaneku algatada uuringud, et suudaksime liikuda edasi puidu väärindamise kõrgematele astmetele. See oleks võit nii keskkonnale, metsaomanikele kui Eesti riigile.
"Tänaste globaalsete kliimaprobleemide taustal lasub metsandussektoril suur vastutus aga ka võimalus. Eesti Erametsaliidu liikmed ja metsaomanikud laiemalt on valmis seda vastutust kandma. Metsarikka riigina võiksime olla maailmas eestvedaja ning olla julged kliimaneutraalsuse eesmärkide seadmisel" lisas Eelmaa.
Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on kohalikke metsaomanikke ühendavad metsaühistud: Ambla Metsaühistu, Erametsaühing Eesti Metsaomanikud, Hiiumaa Metsaselts, Läänemaa Metsaühistu, Metsahuviliste Selts, Mädara Metsaühing, Palamuse Metsaselts, Rakvere Metsaühistu, Saarde Erametsaühing, Saaremaa Metsaühing, Sakala Metsaühistu, Valgamaa Metsaühistu, Vardi Metsaühistu, Viru-Lemmu Metsaselts, Virumaa Metsaühistu, Visa Metsaühistu, Vooremaa Metsaühistu, Võrumaa Metsaühistu, Vändra Metsaühing, Ühinenud Metsaomanikud. Eesti Erametsaliit esindab erametsaomanike huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade säästlikul ning tulutooval majandamisel.
Allikas: Eesti Erametsaliidu pressiteade
