"Riigieelarvest makstakse põllumajandussektorile üleminekutoetusi, et hüvitada Eesti põllumehele osaliseltki Euroopa Liidu keskmisest väiksemaid põllumajandustoetusi," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. "Eesti põllumajandussektor peab võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste EL riikide põllumeestega - meie otsetoetused on 2020. aastal vaid 66% Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades."

Ka Euroopa Liidu pikaajalises eelarvekavas aastateks 2021-2027 jäävad põllumajanduse otsetoetused Eestis kuni perioodi lõpuni ELi madalaimaks, jõudes 2027. aastaks vaid 76% tasemele võrreldes liikmesriikide keskmisega. "Eesti põllumehel pole võimalik nii ebavõrdses konkurentsis kaua vastu pidada, sest tootmisele esitatavad nõuded ja sisendite hinnad- näiteks masinad, kütus, väetised - on teiste riikide konkurentidega sarnased," ütles Sõrmus. "Ainus võimalus võrdsema konkurentsiolukorra tagamiseks on siseriiklike toetuste väljamaksmine lubatud mahus ja Euroopa Liidu uues pikaajalises eelarves Eestile suunatud EL põllumajandushüvitiste kiirema ühtlustamise eest seismine."

Siseriiklike toetuste osas ei andnud paraku positiivset tulemust EPKK juhtide oktoobris toimunud kohtumised peaminister Jüri Ratase, rahandusminister Martin Helme, endise maaeluministri Mart Järviku ja Riigikogu viie fraktsiooniga. "Eesti poliitikud on ühel meelel, et meie põllumeestele tuleb tagada ausad konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Samas on senised poliitilised otsused üldjuhul näidanud, et jätkuvalt puudub tahe lubadusi tegelikult ellu viia," ütles Sõrmus.

Arvestades 2020. aasta riigieelarvesse kavandatud siseriiklike üleminekutoetuste suuri kärpeid ja Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandushüvitiste maksmisel, korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 10. detsembril olukorra laiemaks teadvustamiseks Toompeal meeleavalduse. 11. detsembril toimub Riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, 12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu 2021.-2027. aasta pikaajalist eelarvet.

Taust:

• Septembris selgus, et hoolimata varase­matest lubadustest vähendatakse põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat järgmisel aastal 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile.

• 13. novembril Riigikogus toimunud riigieelarve teisel lugemisel ei leidnud toetust ettepanek võtta põllumeeste üleminekutoetusteks puudu olevad 10,3 miljonit eurot valitsuse reservist. Muudatusettepaneku poolt hääletas 31 ja vastu 48 parlamendi liiget.

• Riigikogu rahandus­komisjoni esimees Aivar Kokk ütles riigieelarve teise lugemise ajal, et praegu otsitakse täiendavaid rahastamisvõimalusi. 2020. aasta riigieelarve kolmas lugemine on kavandatud 11. detsembriks, muudatusettepanekute tähtaeg on 27. novembril.

• Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile ELi eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandushüvitisi. Eesti otsetoetuste tase on ELis kõige madalam, moodustades 2020. aastal umbes 66% ELi keskmisest, mis on Eesti põllumajandus- ja toidutootmise jätkuvaks arengupiduriks.

• Euroopa Komisjoni poolt tehtud ELi pikaajalise eelarvekava aastateks 2021-2027 ettepaneku kohaselt jääksid Eesti põllumajanduse otsetoetused 2027. aastani kõige madalamaks ELs jõudes perioodi lõpuks vaid 76%-ni keskmisest.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade