Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile nn jäätmepaketi direktiivide ülevõtmise eelnõu, mis toob muudatusi mitmesse meile olulisse jäätmevaldkonda. Samuti tõhustatakse Eestis jäätmerikkumiste järelevalvet ning karmistatakse trahve.

Muudatused puudutavad ennekõike jäätmetekke vältimist, jäätmete liigiti kogumist, laiendatud tootjavastutust, jäätmete ringlussevõttu ja jäätmekavu. Paljud kohustused kehtisid juba varem, kuid nii direktiivid kui eelnõu täiendavad neid, seades uued ja pikemaajalised eesmärgid.

Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et jäätmepakett puudutab meid kõiki. "Olulisim märksõna on jäätmete liigiti kogumine, mille tõhustamisel lasub suur vastutus kohalikel omavalitsustel, kelle ülesannetel on eelnõus suur rõhk. Ka peavad nemad tagama näiteks selle, et biojäätmeid saab nende tekkekohalt liigiti koguda või alternatiivina kodukompostida," rõhutas keskkonnaminister Rene Kokk ning lisas, et viimane on eelkõige hajaasustuse ja eramajade piirkondade teema.

Jäätmete raamdirektiivi muudatuse järgi on olmejäätmete ringlussevõtule seatud uued sihtarvud. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini, aastaks 2030 60 protsendini ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65 protsenti. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70 protsendini.

Samuti seatakse piirangud liigiti kogutud olmejäätmete ladestamisele ja põletamisele. Aastaks 2030 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest (2018. aastal ladestati 20% tekkinud olmejäätmetest).

Lihtsamaks läheb pakendiettevõtete elu, sest muudatustes on ettepanek, mis vähendaks pakendiettevõtete koormust seoses pakendiaudititega. Audiitorkontroll tuleb küll teha esmasel pakendiregistrisse andmete esitamisel, et tagada pakendiettevõtjate koolitus, kuid sealt edasi on eesmärk audiitorkontrolli kohustuse määramisele läheneda riskipõhiselt. Teisisõnu keskendutakse lausalise pakendiauditi asemel probleemsetele ettevõtetele, niisamuti probleemtoodete puhul.

Karmistatakse ka erinevate jäätmerikkumiste trahve, et tagada karistuste proportsionaalsus rikkumiste tõsidusega. Uued maksimaalsed trahvimäärad juriidilisele isikule on vahemikus 100 000 kuni 400 000 eurot.

Veel saab edaspidi paindlikumalt otsustada selle üle, kas jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Kui varem sai jäätmed tollest staatusest maha võtta vaid Euroopa Liidu ja keskkonnaministri määrustele vastavuse korral, siis edaspidi on plaan süsteemi lihtsustada ja vähendada bürokraatiat, võimaldades teatud juhtudel üksikjuhtumipõhiseid otsuseid.

Jäätmepaketi taust:

·         Euroopa Komisjon esitles 2015. aasta detsembris tegevuskava ringmajanduse suunas liikumiseks, mille üheks osaks oli jäätmetega seotud direktiivides muudatuste tegemine.

·         4. juulil 2018 jõustusid kokku kuue direktiivi muudatused, mis tuleb liikmesriikide õigusesse üle võtta hiljemalt 5. juuliks 2020.

·         Muudeti direktiive prügilate, jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, patareide ja akude, autoromude ning elektroonikaromude kohta. Eesti võtab üle jäätmete raamdirektiivi, pakendidirektiivi ning prügiladirektiivi muudatusi. Muudatusi nimetame kokkuvõtvalt jäätmepaketiks.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.11.19 pressiteade