Tartus kogunevad teadlased, ettevõtjad ja poliitikud, et arutada, kuidas saaks Eesti riik kõige paremini kasutada oma potentsiaali, et muutuda kliimaneutraalseks.

Eesti riik on teelahkmel. Ühest küljest survestavad meid muutuv kliima, ühiskond ja Euroopa Liidu regulatsioonid, teisalt püüdlus hoida meie energeetikasüsteemi ja majandust nii, nagu see on siiani olnud. „Nii rahvusvahelised kui riiklikud uuringud ja analüüsid rõhutavad vajadust muutuseks. Seda eriti meie energeetikamajanduses, mis on Euroopa üks saastavamaid,“ kirjeldas olukorda konverentsi TEUK XXI eestvedaja Elis Vollmer.

Vollmeri arvamusel on Eestil piisav taastuvenergia potentsiaal, et tagada oma energiavarustus taastuvate allikatega. „Tärganud on mitmeid helgeid äriideid, kuidas eesolevaid väljakutseid lahendada, ning paljud neist on jõudnud ka tootmisesse, alates nutikatest juhtimissüsteemidest kuni vesiniku-, päikese- ja tuuleenergia seadmeteni,“ lisas ta.

Ka vastvalminud uuring Eesti kliimaambitsioonide tõstmise võimalustest näitasid Vollmeri sõnul, et mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ja meetmete rakendamisega alustamine, seda kallim ja keerukam on saavutada kliimaneutraalsust ning vähendada kasvuhoonegaaside heite ulatuslikkust.

Tänavu juba 21. korda aset leidev konverents „Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine“ toimub 14. novembril algusega kell 10.00 Eesti Maaülikooli peahoone (Kreutzwaldi 1a) aulas. Arutelude keskmes on kliimamuutused Eestis ja Euroopas ja roheidufirmade areng. Päeva lõpetab juhtivate erakondade debatt teemal, kas kliimaneutraalsus võiks olla Eesti arengu tõukejõuks.

Allikas: Eesti Maaülikooli 13.11.19 pressiteade