Kui vanasti korraldas iga talupere oma leivateo, siis tänapäeval on leiva küpsetamine pigem asjaarmastajate hobi.
Restorani Wunderbar peakoka Eero Kippa küpsetatud leib viib keele alla, kirjutab Tiina Kolk Äripäeva puhkepäevalisas.
Aastatega on tal katse-eksituse meetodil välja kujunenud oma retseptid, mida ta meeleolukalt varieerib. Leivateoks on vaja jahu (Põhjamaades kasutatakse põhiliselt nelja viljasorti - nisu, rukist, otra, kaera), vedelikku (vett, kuid võib kasutada õlut, kalja, aedviljapüreed, piima, jogurtit), soola, suhkrut, rasva (võid või õli).
Maitseks võib lisada näiteks kuivatatud puuvilju: õunu, ploome, aprikoose jms, paprikat, kartulit, mitmesuguseid seemneid, kardemoni, kaneeli, maitseürte vms. Siin võib igaüks oma fantaasial lasta lennata, soovitab meisterkokk.
Leivategu algab nagu muistegi juuretise valmistamisest. Selle põhjal tehtud leivad pole mitte ainult mahlased, aromaatsed ja maitsvad, vaid ka tervislikud. Juuretis on jahu ja vee segu, millel lastakse toatemperatuuril seista, kuni tekib käärimisprotsess.
Kippa teeb juuretist nii, et segab ühe detsiliitri leige veega 200 grammi nisu- või rukkijahu, millele lisab 100 g riivitud õuna ning paneb ained kaanega 2-liitrisesse klaaspurki. Laseb segul seista kolm ööpäeva soojas. Paar korda päevas ergutab juuretist puulabidaga, et käärimisprotsess kiireneks.
Neljandal päeval tõstab juuretise suurde kaussi. Lisab veel 200 g jahu ja 200 dl leiget vett ning segab kõik korralikult läbi ja laseb veel ööpäeva soojas seista. Viiendal päeval on juuretis valmis. Külmkapis säilib see vähemalt nädala.
Prantsusmaal pannakse tavaliselt juuretis käima rosinatega, USAs viinamarjade või aprikoosidega.
Küpsetamistemperatuur olgu algfaasis 250 kraadi, aga viie minuti pärast peaks seda alandama 200 kraadini.
Allikas: www.postimees.ee 28.01.2007, Kaire Uusen |
