Kolm Balti keskkonnaministrit - Eesti keskkonnaminister Rene Kokk, Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarengu minister Juris Pūce ja Leedu keskkonnaminister Kęstutis Mažeika - on ühel meelel, et kliimaneutraalsuse poole tuleb liikuda mõistlikult.
Tänasel kohtumisel Siguldas allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu keskkonnaministrid ühisdeklaratsiooni, millega väljendavad oma seisukohta toetada sellist Euroopa Liidu kliimapoliitikat, mis arvestab Balti riikide õiglase ülemineku ja tööstuse konkurentsivõimega.
"Me ei tohi kliimaneutraalsuse poole liikudes jätta tähelepanuta sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi. Süsinikumahukast majandusest rohkem sõltuvaid regioone tuleb toetada meetmetega uute töökohtade loomiseks," märkis Rene Kokk.
Kliimaeesmärgid on kõigis kolmes riigis üks poliitiliste arutelude olulisemaid teemasid. Samuti on kõigil kolmel lähiaastatel planeeritud rohkesti tegevusi kliimaneutraalsuse poole liikumisel, mis nõuavad rahastusallikate leidmist - küll hoonete energiatõhususe suurendamiseks, taastuvatele energiaallikatele üleminekuks kui kliimamuutustega kohanemisega toimetulekuks.
Rene Kokk kasutas Siguldas juhust õnnitleda oma Läti kolleegi, et pärast ligi kakskümmend aastat kestnud vaidlusi sai Läti lõpuks paika oma pandipakendisüsteemi.
Läti läheb pandipakendisüsteemile üle alates 2022. aastast ning see on eelduseks, et Eesti ja Läti võiks hakata lähiaastail looma ühtset pandipakendisüsteemi. "Mul on hea meel Läti arengute üle ning nüüd saame edasi liikuda ühtse süsteemi arendamisega. Kui see kord tööle hakkab, saame nii vältida tagastamisvõimaluseta taara kuhjumist," ütles Kokk.
Kliimaeesmärkide kõrval on täna oluliseks aruteluteemaks ka uuendatud EL jäätmedirektiiv, mis nõuab biojäätmete, kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete ja tekstiilijäätmete liigiti kogumist, et võimaldada kvaliteetne ringlussevõtt. Juttu tuleb ka laiendatud tootjavastutuse süsteemidest ja võimalustest andmevahetuse parandamiseks riikide keskkonnaasutuste vahel.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 31.10.19 pressiteade
