"Muudatusega vähendatakse oluliselt merele antavate kalastuskaartide puhul tekkinud ebavõrdsust, kus osad said osta kuuajalisi kalastuskaarte ja teised mitte. Teisisõnu - ühtlustasime süsteemi ja viime kalastuskaartide defitsiidi miinimumini," selgitas keskkonnaminister Rene Kokk muudatuse vajalikkust.

Nädalapõhised kalastuskaardid on vaid üks samm nakkevõrgu kalastuskaartide jagamise paindlikumaks tegemisel. "Nagu iga uue asjaga vaatame ka siin esmalt, kuidas lubade kõigile jätkumisega on. Seni on püügivõimaluste puudujääk tekkinud peamiselt kuuajaliste kalastuskaartide puhul ning nädalaste kaartide süsteem on seda juba oluliselt leevendanud," lisas keskkonnaminister.

Olgugi et nädalapõhise kalastusloa püügiaeg on lühem, on kogemused näidanud, et harrastajatele nädalasest püügiperioodist piisab. Samuti peaks selline lähenemine vähendama vajadust taotleda kalastuskaarti pikalt ette, nii nagu see siiani defitsiidi hirmus oli. Muudatus ei puuduta püsiasustusega väikesaarte elanikke.

Kuivõrd nädalase kalastuskaardi hind on 7 eurot (ühe kalendrikuu hind on 2019. aastal 13 eurot), läheb juhtudel, kui kalastaja siiski soovib võtta ühes kuus neli nädalakaarti püük püüdja jaoks kaks korda kallimaks. Samas ei saa seda liiga kalliks pidada, sest ühe võrgupüügi ööpäeva hinnaks kujuneb 1 euro, mis on täpselt sama suur, kui on harrastuspüügiõigus üheks ööpäevaks õngpüünistega püügil.

Samalaadne muudatus ootab ees ka Võrtsjärve. Teistel siseveekogudel katsetati nädalaste kalastuskaartide jagamist käesoleval aastal esmakordselt. Siseveekogudest ei puuduta muudatus ainult Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve.

Lisaks nakkevõrgu kalastuskaartide muudatusele ootavad ees muudatused ka lõhe ja meriforelli püüdjaid.

Kalastuskaarte hakatakse andma 2020. aastaks selliselt, nagu seda tehakse Loobu jõele ja Pühajõele ehk konkreetse jõe põhjal. Kuna lõhe ja meriforellipüüki lubatakse kaladele väga tundlikul perioodil - kudemispaikadesse saabumise ja kudemise ajal, siis on selline muudatus vajalik. Lisaks saab niimoodi reguleerida erinevate jõelõikude püügirežiimi ning paremini jälgida püügikoormust. Pikemas perspektiivis aitab see paremini planeerida veekogu majandamist kui ka järelevalvet.

Samuti ühtlustatakse määruse eelnõuga väljapüütavaid kalakoguseid Jägala ja Narva jõel. Jägala ja Narva jõel on lubatud püüda ühel isikul ühe ööpäeva jooksul kuni kaks lõhelist: kaks lõhet või kaks forelli või üks lõhe ja üks forell. Olenemata sellest, et nois jõgedes praktiliselt kudemist ei toimu, pole mõistlik seal ühe püügikorra ajal piiramatus koguses kala välja püüda. Tegemist on veekogudega, kus püüdjaid käib palju ning hea oleks, kui ka kala jätkuks võimalikult paljudele.

Et kalad saaksid võimalikult pikalt rahus kudeda, kehtestab minister ka 2020. aasta sügiseks pikema kuderahu perioodi, mis on 20. oktoobrist 30. novembrini. Sel ajavahemikul enamikele lõhe ja meriforelli püügiks avatud jõgedele kalastuskaarte ei anta.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade