Eile, 23. oktoobri pärastlõunal oli Riigikogus 2020. aasta riigieelarve seaduseelnõu esimene lugemine. Enne seda toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja delegatsiooni ja Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajate kohtumine tuleva aasta riigieelarves üleminekutoetuste kärbete ja põllumajanduse olukorra arutamiseks. Möödunud nädalal toimusid samasisulised kohtumised ülejäänud nelja Riigikogu fraktsiooniga.
"Kõik Riigikogu fraktsioonid on põllumeeste teemadesse suhtunud täie tõsidusega, kuulanud meie poolt esitatud argumente ning lubanud toetada Eesti jaoks olulise sektori ettevõtjatele täies mahus toetuste otsustamist", kinnitab põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen. "Tootmiseks tehtud kulud on viimastel aastatel kasvanud toodangu väärtusest kiiremini ja sektori kohustused on samuti aastatega kiiresti kasvanud. Oleme kõikidel kohtumistel jõudnud seisukohtadeni, et EL poolt viimast aastat lubatud lisamaksed on põllumajandustootjate jaoks eriti tähtsad, kuna seoses Brexitiga on karta edaspidi kärpeid ka EL eelarves," selgitas ta.
Lisaks järgmise aasta põllumajandustoetustele käsitleti kohtumisel SDE esindajatega erinevaid teemasid alates põllumajandusvaldkonna tööjõuprobleemidest kuni järgmise EL eelarve perioodi maaelu arengu poliitika riigipoolse kaasrahastamiseni.
Endine põllumajandusminister Ivari Padar rõhutas kohtumisel, et põllumeestele on väga oluline tegevuste planeerimiseks vajaliku stabiilsuse tagamine. Riik ei peaks tegema liiga kiireid poliitikate muudatusi, vaid jätkama kokku lepitud põhimõtete ellu viimist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt osalesid kohtumisel erakonna esimees Indrek Saar, Riigikogu liikmed Ivari Padar, Kalvi Kõva ja Helmen Kütt.
22. oktoobril toimus põllumajanduskoja juhtide samasisuline kohtumine maaeluminister Mart Järvikuga. Kohtumisel tõdeti, et mõlema poole jaoks on oluline põllumajandussektori stabiilne areng ning üleminekutoetuste kärbe on tulnud halva üllatusena. Maaeluminister lubas jätkuvalt töötada selle nimel, et leida katteallikad üleminekutoetuste täies mahus maksmiseks järgmisel aastal. Kõne alla oli ka põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisisoodustus - mõlemad pooled olid ühel meelel, et soodusmääraga kütuse väärkasutust tuleb takistada ning selle arvelt saadud kokkuhoidu kasutada kütuse aktsiisilangetuseks. Erimärgistatud kütuse teema on taas laual 28. oktoobril toimuval põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu kohtumisel.
Valitsuse poolt Riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve eelnõus on vaatamata varasematele lubadustele üleminekutoetuste summat vähendatud 15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole. Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile ELi eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandustoetusi. Eesti otsetoetuste tase on Euroopa Liidus kõige madalam.
Põllumajanduskoda on 28. oktoobriks kokku leppinud kohtumise rahandusminister Martin Helme ja 4. novembriks peaminister Jüri Ratasega.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade
