Haigekassa poolt ravikindlustatuile ette nähtud hambaravihüvitise kasutamine on aastaid püsinud tagasihoidlik, selle aasta algusest 300 kroonini kerkinud hüvitis võib aga motiveerida juba ka ravile minema.
Haigekassa andmetel kasutas mullu 11 kuu jooksul täiskasvanute hambaravihüvitist viiendik sihtrühmast, Lõuna-Eesti kuues maakonnas näiteks täpselt 20 protsenti.

See tähendab, et ligi miljonist ravikindlustatud inimesest umbes 180 000 leidis hüvitise, mis mullu oli üle 19-aastastele 150 krooni aasta kohta, kas hambaarstitooli minekuks motiveeriva või haigekassalt väljanõutamist väärt olevat.

Haigekassa ja sotsiaalministeeriumi tellitud uuring Turu-uuringute ASilt näitas aga, et veerand küsitletuist ei teagi sellisest hüvitisest midagi, ja tõestas varemgi väidetut: hambaravihüvitise kasutamine ei peegelda väga üheselt, kui palju eestimaalased tegelikult hambaarstil käivad.

Asjad paranevad

Mullu mais tehtud küsitlusel märkis 52 protsenti vastanuist, et pole viimase 12 kuu jooksul hambaarstil käinud. Vähemalt kord aastas käib enda sõnul hambaarstil 44 protsenti elanikest, kord kahe aasta jookusl 64 ja kord kolme aasta jooksul 72 protsenti.
Uuringu koostaja kommentaar ütleb, et mõni aasta tagasi läks hambaarstile aasta jooksul vaid kolmandik vastanuid. Seega – asjad paranevad.

See uuring tõdeb ka, et harvemini kui korra aastas hambaarstile minejaist pooled ütlevad põhjuseks kaebuste puudumise, kolmandik aga ikkagi veel majanduslikud takistused.
See järeldus räägib osaliselt vastu haigekassa avalike suhete juhi Anne Osveti edastatud järeldusele, et hambaarsti juures käijate arv suureneb ja vähese käimise põhjuseks ei ole enam rahapuudus, vaid see, et hambad on piisavalt korras.

Osvet rääkis, et 2002. aastal vastu võetud ravikindlustuse seaduse sätestatud 150-kroonise hambaravihüvitise eesmärk oli pakkuda esmase konsultatsiooni hüvitamist, ravi polnudki selle eest ette nähtud.

Mullu novembris haigekassa nõukogu kahekordistas summat, kui ikka esmase konsultatsiooni tarbeks.

Kaks aastat tagasi tõdes Eesti Stomatoloogia Seltsi president Mare Saag, et hüvitis, mis hakkaks rahva hammaste seisundit päästma, peaks aastas olema inimese kohta tuhande krooni ringis.

Väikese plommi raha

Sõsarorganisatsiooni Eesti Hambaarstide Liidu juhataja Kristjan Gutman sõnas siiski, et juba nüüd, 300 krooni eest, saab pisut rohkem kui ainult läbivaatuse, võib saada ka väiksema plommi.

Rahapuudus hambaravi takistajana pole tema meelest kaugeltki ühene.

«Kui Tallinna tänavatel ringi vaatate, siis rahapuudus väga silma ei hakka,» ütles ta. «Küsimus on pigem prioriteetides, raha läheb mujale. Kuigi on ka neid, kellel jäävad hambad ravimata rahanappuse tõttu.»