"Maa viimasest korralisest hindamisest on möödas ligi kaks kümnendit. Uus hindamine ja seeläbi maa praeguse väärtuse teadasaamine on kindlasti vajalik," nentis keskkonnaminister Rene Kokk, kelle haldusalas tegutseval maa-ametil tuleb maade hindamine läbi viia, kui valitsus selle algatab. "Nagu olen varemgi kinnitanud, ei tasu karta, nagu tooks maade hindamine kaasa maamaksu järsu tõusu. Nüüd saan kinnitada, et oleme juba koos maksu- ja regionaalpoliitikaga tegeleva rahandusministeeriumiga otsimas lahendusi, kuidas võimalik maksutõus mõistlikes piirides hoida."

"Oleme praegu koostamas maade hindamise mõjuanalüüsi ning välja töötamas meetmeid, kuidas tõkestada maamaksu kiiret tõusu," ütles riigihalduse minister Jaak Aab. "Näiteks on ühe variandina võimalik määrata kindel protsent, kui palju võib maatüki maks aastas suureneda. Samuti on võimalik maamaksu maksimaalset määra praegusest allapoole tuua."

Minister Aab lisas, et linnas või vallas kehtivate maamaksumäärade üle otsustavad kohalike omavalitsuste volikogud. "Maade eelmise, 2001. aasta hindamise kogemuse põhjal saab öelda, et ega kohalikud omavalitsused kipu kergekäeliselt oma elanike maksukoormust suurendama."

Keskkonnaministeerium ning rahandusministeerium plaanivad viia maa korralist hindamist puudutava memorandumi valitsuskabinetti tuleva aasta jaanuaris. Siis saab juba selgemaks, milliseid vahendeid maamaksu tõusu ohjeldamiseks rakendatakse.

Millal maa korraline hindamine algab, on valitsuse otsustada. Praeguse kava järgi ei tule seda kindlasti enne 2021. aastat. Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits kinnitas, et amet on valmis hindamise ettevalmistusi järgmisel aastal alustama.

Kuna maa eelmisest korralisest hindamisest on möödas väga pikk aeg ja maa turuhind on vahepeal kerkinud keskmiselt kümme korda, eelneb hindamistulemuste maamaksu aluseks võtmisele nende mõju põhjalik analüüs. Nii ei avaldugi hindamise mõju maamaksus suure tõenäosusega enne kui 2023. aastal.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi pressiteade