"Esitatud andmed on küll esmapilgul väga positiivsed, sest ületavad meile 2020. aastaks seatud eesmärke, aga peame tunnistama, et seniste arvutukäikudega me seda lihtsalt ei saavutaks," nentis keskkonnaminister Rene Kokk. "Seepärast otsustasime seekord kasutada meile antud õigust vahetada arvutusmetoodikat. Sisulist probleemi see küll ei lahenda, sest olgem ausad - see on lühiajaline ja vaid näiline võit, et pääseda lähiajal Eestit ähvardavast rikkumisest ning võimalikust kaasnevast hiigeltrahvist. See päästab meid ainult aastani 2025 ja sedagi eeldusel, et hoiame vähemalt sama taset ka selle ajani."

Alates aastast 2025 ei ole Eestil võimalik enam arvutusviiside vahel valida, mistõttu on siiski hädavajalik saavutada selleks ajaks ka sisuline edasiminek.

Minister rõhutab, et kui me juurde ostetud aega ei kasuta suurteks muutusteks, ähvardab meid seni spekuleeritust mitu korda suurem trahv. "Mingeid loorbereid, millele puhkama jääda ei ole. Jäätmekorraldus vajab põhjalikke muutusi ning selle nimel me iga päev ka töötame."

Euroopa Liidus on jäätmete ringlusse võtu arvutamiseks kasutusel mitu metoodikat. Peamine erinevus Eestis seni kasutatud 2. metoodika ja nüüd kasutatud 1. metoodika vahel on, et 1. metoodika puhul lähevad arvestusse vaid need liigiti kogutud olmejäätmed (sh pakendijäätmed) - paber ja kartong, plastid, klaas ja metall -, mis on tekkinud kodumajapidamistest. Arvesse ei ole võetud ettevõtetes, tööstustes ja kontorites tekkivaid olmejäätmeid. Samuti pole arvestatud muid olmejäätmeid - biojäätmeid, tekstiili jms.

"See on küll aja ostmine, kuid riigimehelik käitumine on kasutada kõiki meie kasutuses olevaid ja lubatud võimalusi selleks, et riigile ehk teisisõnu rahvale ei tuleks kaela tõsisemaid tagajärgi, näiteks rahatrahv. Samuti pole metoodika muutmine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas pretsedenditu. Sellest ka selline ümberlülitus esimesele metoodikale," selgitas asekantsler Kaupo Heinma.

Arvutusmetoodika nr 1 kasutamine näitab olmejäätmete ringlussevõttu Eestile soodsamana: aastatel 2016 ja 2017 oli see 52 %. Varasema metoodikaga arvestatuna oleks see 32 % ning Eurostatile teiste riikidega ametlikus võrdluses kasutatava metoodika kohaselt ainult 28%.

· Kodumajapidamistes tekkis 2016. aastal olmes paberi-/kartongi-,metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid kokku 202 090 tonni, millest 90 054 tonni sisaldusid segaolmejäätmetes. Liigiti koguti paberi-/kartongi, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid 2016. aastal 23 391 tonni ja vastavaid pakendeid 88 645 tonni, nendest võeti ringlusse 105 471 tonni.

· Kodumajapidamistes tekkis 2017. aastal olmes paberi-/kartongi-,metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid kokku 206 359 tonni, millest 90 998 tonni sisaldusid segaolmejäätmetes. Liigiti koguti paberi-/kartongi, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid 2017. aastal 26 033 tonni ja vastavaid pakendeid 89 328 tonni, nendest võeti ringlusse 106 406 tonni.

Varem on esimest metoodikat kasutanud Malta, Iirimaa ja Taani. See, milliste metoodikatega liikmesriigid nüüd andmeid esitavad, selgubki seekordse andmekorjete käigus. Metoodikat on varasemalt vahetanud Bulgaaria, kes kasutas 2013. ja 2014. aastal 2. meetodit ning 2015. aastal 4. meetodit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade