Oluline on jätkata ka maaomanikele saamata jääva tulu kompenseerimist, kaardistada seni teadmata pesad ja üle vaadata plii kasutamine jahinduses, kuna ligi pooled uuritud hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgistuse tagajärjel.

Eesti rannikualadel, suurte siseveekogude ja jõgede lähedal pesitseb ligi 300 paari merikotkaid. Kuigi vahepealsest arvukuse madalseisust on edukalt üle saadud, on ajalooliselt Eesti aladel elanud merikotkaid rohkem kui praegu. Kinnitatud kava rakendamise tulemusel peaks 15 aasta pärast olema Eestis 400 paari merikotkaid.

Tegevuskava alusel on vaja vähendada merikotka asurkonnale toimivate oluliste ohutegurite mõju. Eestis on nendeks pliid sisaldava laskemoona kasutamine, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine ning kotkaste hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides. Seega tuleb vähendada keskkonnamürkide jõudmist loodusesse ning suurema taristu, näiteks tuulepargi planeerimisel arvestada, et see paikneks merikotka elupaigast piisavalt kaugel.

Kõige olulisemaks kaitsemeetmeks on merikotka teadaolevate pesapaikade kaitse ning pesitsusaegse raierahu tagamine. Jätkatakse maaomanikele saamatajääva tulu kompenseerimist ning kavas on kaardistada seni leidmata pesad, kuna ligi kolmandiku merikotka pesade asukoht on teadmata.

"Täname maaomanikke, kelle maadel merikotkas pesitseb, et nad võimaldavad pesametsa säilimist ja lasevad linnul rahus poegi kasvatada. Tõhusat ja kiiduväärt tööd kotkaste uurimisel on teinud Eesti kotkaeksperdid ja teadlased. Pesakaamerate, lindudele paigaldatud saatjate ja hukkunud kotkaste uuringute tulemusel on meil palju kasulikku infot kotkaste elutegevuse ja ka surmapõhjuste kohta. Tänulikud oleme ka loodushuvilistele, kes annavad meile teada metsast leitud suurtest risupesadest. Mitmed neist on olnud kotkapesad," selgitas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Ilmselt lähikümnenditel saavutab merikotkas Eestis optimaalse arvukuse, mis tähendab, et rohkem merikotkaid Eestisse ei mahu. Selleks ajaks peaksid kotkale sobivad pesitsemiskohad olema kasutuses ja samas ei tohi need asuda liiga lähestikku, kuna iga isend vajab elamiseks oma piirkonda. Kui see aeg jõuab kätte, siis on põhjendatud liigi kaitsekategooria ülevaamine.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade