Lõuna-Euroopa seenegurmaanide üks soosituim hõrgutis kuningservik (Pleurotus eryngii) on laiale üldsusele ehk vähetuntud. Prantsuse meisterkokad peavad seda liiki parimaks seeneks trühvli järel. Seent leidub looduses harva ning nõudlike kasvuolude tõttu viljelevad teda Euroopas vaid üksikud farmid. Nüüdseks on üks taoline ettevõtmine ka Eestis püsti pandud, selle omanikuks on soomlane. Seenefarmi rajamisel kasutati uut meetodit, nii et toodangut saab läbi aasta.

Ehkki seeni kasvatatakse tehnoloogia viimase sõna järgi, ei tõstnud see toodangu hinda pilvedesse. 72% tarbijauuringus osalenutest pidas hinda sobivaks või soodsaks.

Kuningservik kuulub seeneperekonda Pleurotus ja tema päritolumaa on Ungari. Looduses kasvab ta Põhja-Ameerika mandril ning Euraasia lõunaosas.

Liigile on tüüpiline eriti paks viljaliha, tiheda ehitusega kübar ja pehme mahlakas söödav jalaosa. Maitse ja lõhn meenutavad pähklit. Kuningserviku maitseomadused sobivad paljudesse seeneroogadesse.

Kunstlikus valguses kasvatatud seenekübarad on kaubanduslikult nägusa kreemikasvalge välimusega, päevavalguses kasvanud seenekübar aga hallikaspruun. Kuningserviku säilivus on suurepärane.

Köögimeistrid soovitavad…
Kokad peavad kuningservikust lugu tema meeldiva maitse ja lõhna ning rohkete kasutusvõimaluste tõttu. Seenest on lihtne toitu valmistada ning ta sobib paljudesse roogadesse.

Kuningservik talub hästi transporti ja säilib külmas vähemalt kaks nädalat. Seene niiskusesisaldus on väike ning seetõttu tõmbub ta küpsetades vähe kokku. Töötlemisel säilib ka hele värvus.

Tervisele kasulikud ühendid
Kuningservik sisaldab mitmeid inimesele vajalikke toit- ja mineraalaineid, mikroelemente, vitamiine, kiudaineid. Rasva- ja energiasisaldus on väike.

Kuningservikust ja muudest seentest on leitud bioaktiivseid aineid, mis alandavad vere kolesteroolisisaldust. Peale selle omistatakse seentele veresuhkrut, vererõhku ja immuunsust reguleerivat ning kasvajate teket takistavat toimet.

Allikas: Puutarha-Sanomat 17.1.2007, vahendanud Väino Eskla.