Tänavu mais loodi projekti iProcureNet käigus hankepraktikute võrgustik, mida rahastab Euroopa Komisjon. Võrgustiku eesmärk on lihtsustada sisejulgeolekuks vajalike toodete ja teenuste hankeid ning luua võimalused piiriülesteks hangeteks. Võrgustiku töös osalevad Eestist Politsei- ja Piirivalveamet ning ainsa akadeemilise partnerina Tartu Ülikool.

Võrgustik võimaldab tulevikus erinevate riikide ametitel teha piiriüleseid ühishankeid. Selleks ühendavad oma jõud 15 partnerit 11-st Euroopa riigist, sh Eestist, Bulgaariast, Hispaaniast, Küproselt, Leedust, Portugalist, Prantsusmaalt, Rumeeniast, Slovakkiast, Ungarist ja Ühendkuningriigist. Töösse kaasatakse hankijad, õiguse- ning innovatsioonieksperdid, teadlased ja lõppkasutajad.

Loodaval võrgustikul on mitu eelist. Prantsuse siseministeeriumi esindaja Marine Thevenini sõnul kahandavad ühishanked näiteks riikide kulusid ja loovad julgeolekuvaldkonnas Euroopa ühisturu.

Sisejulgeoleku valdkonna hanked on väga spetsiifilised ja keerukad. Näiteks tuleb tellida kuuliveste, pommiroboteid ja tehnilisi eriseadmeid, mis pole tavapärane kaup. "Teisalt on eri riikide vajadused väga sarnased ning ideaalis võiks näiteks Soome ja Eesti politsei korraldada tulevikus ühishankeid," selgitas Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Hannes Järvine.

Politsei- ja Piirivalveamet juhib projekti teostatavusanalüüsi ning töötab välja soovitused. Peatselt on loodetavasti kogu teave ühishangete kohta koondatud ühele veebilehele.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töörühm, mida juhib dotsent Mari Ann Simovart, analüüsib projekti õigusteaduslikust küljest ja valmistab ette ühise hankimise metoodika. "Kuigi seaduse järgi võivad eri riigid juba praegu ühiselt nii tooteid kui ka teenuseid hankida, puuduvad täpsemad juhised ja vettpidav metoodika selle kohta, kuidas tundlikus ja keerulises sisejulgeoleku valdkonnas piiriüleseid ühishankeid praktiliselt ellu viia," rääkis Simovart.

Õiguslikku lahendamist vajavad paljud küsimused. "Näiteks tuleb läbi mõelda, mis riigi seadusi millises etapis rakendada, kuidas võiks välja näha koostöö alates riigihanke ettevalmistamisest kuni tellitu kättesaamiseni ja missugused on ühishankimise peamised õiguslikud riskid, kui näiteks riigihange on salajane," seletas Simovart.

Projektis analüüsitakse ka uuenduste kaasamise võimalusi, kuna vahel on sisejulgeoleku ametitel vajadus mõne teenuse või toote järele, mida ei ole veel olemas. "Võimalus tellida riigihanke abil mõnda uuenduslikku toodet või teenust on vaja kohe algusest peale rahvusvahelisse sisejulgeoleku riigihangete süsteemi lisada. See aga pole nii lihtne," selgitas Järvine.

Projekti iProcureNet raames otsitakse koostööd võimalikult paljude partneritega, sealhulgas õiguskaitseasutuste, vabaühenduste, muude Euroopa projektide eestvedajate ja poliitikakujundajatega.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Horisont 2020".Loe projekti kohta rohkem Euroopa Komisjoni veebilehelt.

Allikas: Tartu Ülikooli ja PPA pressiteade