Kuhjaga nuputamist pole sünoptikutel pelgalt praegu, mil üks torm ajab teist taga, vaid alatasa, sest ilm oma tõelist palet näitama ei rutta.

«Mõnikord kipub olukord nii keeruliseks minema, et tahaks käed üles tõsta ja minema joosta,» tunnistab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ilmaprognooside osakonna sünoptik, vahepeal ka TV 3 ilmateadustaja ametit pidanud Maile Meius.

Sünoptiku jutu järgi on Eestis ilma raske ennustada mitmel põhjusel. Esiteks oleme nii mandri kui ka mere mõjutada, teiseks ei kata meie ainuke ilmaennustusradar Harkus kogu riiki ning kolmandaks on Eesti Euroopa ilmaennustusmudeli jaoks vaid väikene täpp.

«ECMWF (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts) ilmamudelile pole oluline, kas üks väike tsüklon läheb üle Helsingi, Türi või Riia, kuid meile võib see tähendada kas sooja ilma tuule ja vihmaga, rahulikku ilma ükskõik milliste sademetega või miinuskraade, tuult ja lund,» selgitab Meius.

Tänamatu töö

Nõnda juhtubki mõnikord, et sünoptikud lubavad teooria põhjal üht, kuid ilm käitub sootuks teisiti. «Selle peale inimesed pahandavad ja vahel ka helistavad,» räägib Meius. «Kusjuures kõvemat häält tehakse ka siis, kui ilmaprognoosist on lihtsalt valesti aru saadud.»

Sünoptikul ei jää üle muud kui end veelgi selgemalt väljendada, mis sest, et ilm on ebamäärane. «Vahel tundub, et teeme tänamatut tööd,» poetab Meius.

Ilma prognoosimist ei lihtsusta ka asjaolu, et mudeleid, mille järgi lähima ööpäeva ilma ennustatakse, ei saa kunagi täielikult usaldada.

«Selleks, et anda parim prognoos, tuleb mõelda oma peaga ja õppida atmosfäärifüüsikat,» räägib Meius. «Teoreetiliselt võib küll kõik õige olla, aga väike eksimise võimalus jääb alati, sest inimene ilma ei juhi.»

Pelgalt pingsast mõttetööst ja teoreetilistest teadmistest ilma mõistmiseks ei piisa. Sünoptikul peab olema ka korralik kannatlikkusevaru ja oskus tormistel aegadel kiirelt otsustada ning tegutseda. «Tuleb teada, millal on õige aeg torm üles tõsta või maha võtta,» räägib Meius erialases keeles tormihoiatuse andmisest ja tühistamisest.

Tormid, muuseas, ongi tema lemmikud, sest kuiv suveilm annab küll aega hinge tõmmata, kuid ei paku professionaalile piisavalt närvikõdi.

Helistatakse heinateo ajal

Kuna EMHIs käib töö ringleval põhimõttel, tuleb vallata kõiki ülesandeid. Nii on võimalik, et ühel päeval joonistab sünoptik ilmakaarte, teisel vastab telefonikõnedele ning kolmandal suhtleb meediaga. «Nõu küsime üksteise käest aga alati, sest ilmaennustamine on meeskonnatöö,» märgib Meius.

Hoolimata sellest, et ilmainfo on saadaval ka internetis, pole telefonikõnede arv EMHI sünoptikutele sugugi vähenenud.

Kuiva ilma järele küsitakse näiteks suvel heinateo ajal või enne välismaale puhkama sõitmist, samuti helistavad kalurid ja küsivad mereilmateadet.

«Tegelikult on ilmaennustamine meeste töö,» mainib Meius viidates tõsiasjale, et mujal maailmas on enamik sünoptikutest mehed. «Ehk on asi selles, et amet nõuab matemaatika- ja füüsikahuvi, mida naistel nii palju ei ole.» Ometi pole Meiusil ette näidata ühtegi meessoost kolleegi.

Ilmaennustamine on Meiuse sõnul ka rahvusvaheline amet, sest esimese asjana pärast sünoptikuna tööle asumist tuleb läbida koolitused välismaal. «Siis saavad kõikide maade sünoptikud kokku ja arutavad ilmaasju.»

Sünoptikud

Põhisünoptik: ennustab, milline tuleb ilm ööpäeva jooksul mandril, Peipsil ja rannikuvetes. Teeb prognoose klientidele, näiteks tuuleprognoose sadamatele. Annab või tühistab tormihoiatuse.

Abisünoptik: joonistab ilmakaarte, vastab ilma kohta pärivate inimeste telefonikõnedele, räägib ilmast raadios.

Meediasünoptik: kirjutab ilmast lehtedele, suhtleb meediaga, tegeleb kodulehega.

Pikaajaline sünoptik: prognoosib järgneva nelja päeva ilma. Talvel koostab ilmaprognoosid maanteedele, suvel hindab metsade tuleohtlikkust.

Allikas: www.postimees.ee 23.01.2007, Nelli Pello