8. augustil valitsuse heakskiidu saanud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus loob Eesti ettevõtetele 2021. aastast võimalused saada toetust madala CO2-heitega majandusele üleminekuks tehtavateks investeeringuteks.
Selleks rakenduvast moderniseerimisfondist on võimalik toetada energiasektori moderniseerimisega seotud tegevusi ja taastuvenergia arendamist, aga ka energiatõhusa transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete valdkonna arendamist. Tahkeid fossiilkütuseid kasutavaid energiatootmisettevõtteid sellest fondist ei toetata. Raha koguneb fondi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kaudu. Fondi loomine tuleneb eurodirektiivist, selle kasutamise tingimused määrab Eesti valitsus.
"Eesti toetab põhimõtet liikuda süsinikuneutraalsuse suunas," märkis keskkonnaminister Rene Kokk. "Selle poole teele asumiseks pole teist võimalust kui hoogustada üleminekut madala CO2-heitega majandusele."
Teine eelnõus sisalduv oluline muudatus on seotud kauplemissüsteemi kuuluvatele elektritootmisettevõtetele tasuta heitkoguse ühikute eraldamise võimaldamisega. Selleks luuakse valitsusele alates 2021. aastast võimalus välja kuulutada konkurss. Vastava otsuse korral viiakse läbi avatud taotlusvoor elektri tootmisega tegelevatele ettevõtetele, kes saavad taotleda lubatud heitkoguse ühikuid energiasektori moderniseerimisega seotud investeeringuteks.
Kauplemissüsteemi rakendamisega seotud tegevused lähevad 2021. aasast üle Keskkonnaametile. Sellega vähendatakse bürokraatiat, sest kauplemissüsteemi kuuluvatel ettevõtetel on võimalik erinevaid keskkonnalube puudutavates küsimustes pöörduda ühe kindla asutuse poole.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused, mis lähevad nüüd Riigikogule heakskiitmiseks, tulenevad eurodirektiivi ülevõtmisest, millega muudetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi. Seadusemuudatusega ajakohastatakse kauplemissüsteemi reegleid neljandaks kauplemisperioodiks aastatel 2021-2030. Praegu on käimas
kauplemissüsteemi kolmas periood, mis lõpeb 2020. aasta 31. detsembril.
Seadusemuudatus on osa valitsuse saja päeva plaanist.
Keskkonnaministeerium on valitsuse esimese saja päeva jooksul pannud rõhu kliimaeesmärkide täitmisse. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine on vaid üks osa sellest. Valitsus on esimese saja päevaga saanud põhjaliku ülevaate Eesti kliimaeesmärkidest ja nende saavutamise võimalustest ning moodustanud kliima- ja energiakomisjoni. Elronile andis valitsus heakskiidu uute rongide ostmiseks ning toetab avaliku raudtee täielikku elektrifitseerimist. Kiirendamaks üleminekut põlevkivi otsepõletamiselt vähemsaastavale põlevkiviõli tootmisele, on valitsus põhimõtteliselt valmis toetama põlevkiviõli rafineerimistehase rajamist Ida-Virumaale.
Keskkonnaministeerium on valitsuse saja päeva plaani ka muus osas täitnud. Riigikogus on vastu võetud jäätmeseaduse muudatus, millega sai tagatud elektroonikaromude direktiivi ülevõtmine. Valminud ning valitsuse heakskiidu ootel on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab ühtse keskkonnaloa kasutuselevõttu ja vastava infosüsteemi täiustamist.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
