Kui muul juhul tuleb loomsed kõrvalsaadused saata käitlemisele vastavasse registreeritud või tegevusloaga ettevõttesse, siis Veterinaar- ja Toiduameti otsusel võivad teatud piirkonnad erandina saada loa loomsete kõrvalsaaduste matmiseks või põletamiseks kohapeal. Sellised piirkonnad tunnistatakse ameti poolt kõrvalisteks piirkondadeks loomasete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul saab sellist erandit kasutada ainult piirkonnas, kus põllumajandusloomade arv on väike ning loomsete kõrvalsaaduste ära vedamine on oluliselt keerulisem. "Sellisel juhul on võimalik tunnistada piirkond kõrvaliseks piirkonnaks ning loomseid kõrvalsaaduseid kohapeal kõrvaldada matmise või põletamise teel", selgitas Kalda.

Viidatud erandit saavad Eestis kasutada ainult saared, välja arvatud Saaremaa ja Muhumaa, mille puhul piisav regulaarne ühendus mandri-Eestiga on tagatud. "Lisaks Ruhnule on varasemalt juba tunnistatud kõrvaliseks piirkonnaks Kihnu saar ja Hiiumaa," lisas Kalda.

Kõrvaliseks piirkonnaks tunnistamiseks tuleb esitada Veterinaar- ja Toiduametile sellekohane taotlus. Taotluse võib esitada kohalik omavalitsus või muu isik, kes vastutab loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohase käitlemise eest piirkonnas. Viimasel juhul peab tegevus olema kohaliku omavalitsusega eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka Keskkonnaameti seisukoht, et planeeritav tegevus ei kahjustaks keskkonda.

Loomsed kõrvalsaadused on hukkunud ja tapetud loomade kehad ja kehaosad ning tapasaadused, loomsed saadused ja loomseid saadusi sisaldav toit, mida ei kasutada inimeste toiduna.

Täpsemalt informatsiooni kõrvaliseks piirkonnaks tunnistamise ja muul viisil loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt: Kõrvaline piirkond

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti pressiteade