Põllumajandusminister Ester Tuiksoo rõhutas Berliinis toimuval Euroopa Akadeemia põllumajandusseminaril Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika olulisust Eesti põllumajanduse ja maaelu arengule.

Tuiksoo sõnul investeeriti aastatel 1992-2002 Eesti põllumajanduses sisemajanduse kogutoodangu suhtes üle kahe korra vähem kui EL-i vanades liikmesmaades.

Muutus tuli 2001. aastal SAPARD programmiga, mille käigus investeeriti aastatel 2001-2003 Eesti põllumajandusse üle miljardi krooni. "Tulemused olid head - juba 2003. aastal suurenesid investeeringud põllumajanduse põhivarasse tänu liitumiseelsele abile võrreldes eelneva perioodiga kolm korda," selgitas Tuiksoo. "Edukas investeerimispoliitika jätkus pärast liitumist. Selle mõju oli ilmne - 2005. aastal kasvas põllumajandussaaduste kaubanduse maht võrreldes liitumiseelse perioodiga enam kui kolmandiku võrra, sh ekspordi maht ligi poolteist korda."

Tuiksoo rõhutas oma ettekandes Euroopa Liidu materiaalset panust Eesti põllumajanduse ja maaelu arengusse. "2004-2006 maaelu arengukava raames sai Eesti ligi kolm miljardit krooni, millele lisandus samal perioodi Eesti riikliku arengukava kolmanda prioriteedi (Põllumajandus, maaelu ja kalandus) vahenditest üle miljardi krooni," selgitas Tuiksoo. "Tuleviku seisukohalt on oluline 2007-2013 maaelu arengukavas kavandatud üle 14 miljardi krooni investeerimine ning otsetoetuste jätkuv kasv."

Tuiksoo sõnul on lisaks põllumajandusse ja maaellu investeeritud summadele sama oluline suhtumise muutumine. "Eesti põllumehed ja maainimesed mõistavad päev-päevalt aina paremini, et vaid konkurentsivõime tõus tagab jätkusuutliku arengu ka vähenevate toetuste tingimustes," rõhutas põllumajandusminister. "Maaelu arengukava aastateks 2007-2013 on kantud just sellest ideest."