Viimastel aastatel on üha enam hakanud levima trend, et väljaspool oma krunti hakatakse niitma metsaaluseid, raiuma kuivanud puid ja võsa või muul moel võõrast maad kasutama (ladustama jäätmeid ja materjale, parkima, lemmikloomi matma jms.).

Tartus Emajõe ürgorus kasvab mitmeid haruldasi ja väga piiratud levikuga looduskaitsealuseid taimi, mille kasvukoha info pole avalik, kuid on teada maaomanikele. Sellisteks taimedeks on näiteks suhteliselt tagasihoidliku väljanägemisega ja koolitamata silmale laialt levinud liikidega väga sarnased mägi-piimputk, emaputk, pehme koeratubakas, aasnelk jt. Võõral maal toimetades (sh niites, aiajäätmeid metsa ladustades) võib neid taimi tahtmatult hävitada või kahjustada ja selle tegevusega kaasnevad looduskaitseseaduse alusel keskkonnatrahvid. Nii on Keskkonnainspektsiooni juba teavitatud omavolilisest niitmisest Pallase tänava piirkonnas kaitsealuse mägi-piimputke leiukohas ja materjalide ladustamisest Ihaste piirkonnas. Samas on mitmed liigid harjunud teatud maakasutusega ja tulevad inimesega kõrvuti elades kenasti toime. Niitmine ning niite koristamine või puittaimede raie oleks teatud tingimustel ja õigel ajal (nt väljaspool taimede viljumisaega, s.o suve teisel poolel) sageli lubatav, vahel isegi soovitav. Valel ajal ja viisil toimetamine võib aga kaitsealused taimed hävitada ning kaasa tuua karistuse.

Ametkondadel ei ole soovi karistada heauskselt tegutsenud kodanikke, vaid nendega koostööd teha. Seepärast tuleb mistahes tegevushuvi korral väljaspool enda maaomandi piire võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, et välja selgitada maa omanik ja tema poolt seatavad tingimused maa kasutamiseks. Ka munitsipaalmaa või riigimaa ei ole omanikuta maa vabaks kasutamiseks. Kaitsealuste taimede leiukohtade info avalikustamine meedias ei ole lubatav, kuid Keskkonnaameti piirkondlikest esindustest saab alati nõu ja abi ka kaitsealuste taimede leiukohtade täpsemaks tuvastamiseks ning seal toimetamiseks.