EJSi president Margus Puusti sõnul on äärmiselt oluline, et ühiskond mõistaks, et iga saemees ei ole metsamees ja iga püssimees ei ole jahimees. "Jahimeest ja salakütti ei saa ühte patta panna. Jahimees on seadusekuulekas ja samuti järgib Eesti jahinduse head tava. Salakütt rikub teadlikult seadust ja eirab norme." ütles Puust. "Salaküttimisel ei ole kohta meie organisatsioonis ja ei tohiks olla ka ühiskonnas. Siin tuleks erinevatel asutustel seljad kokku panna" lisas ta.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala hinnangul ei ole salaküttimine mitte ainult pahe ja reeglite rikkumine vaid taunitav tegevus, mis suures plaanis seab ohtu nii looduskeskkonna tasakaalu kui kogu keskkonnaseisundi säilimise. "Keskkonnaagentuur seisab hea parima elukeskkonna eest. Teeme oma tööd parimas teadmises, teadus- ja teadmispõhiselt ning tugineme faktidele. Meie antavad soovitused peavad ulukiasurkondade puhul tagama tasakaalu populatsiooni säilimise ja ulukite poolt tekitatavate kahjude vahel. Arusaadavalt loob võimalik illegaalne küttimine suurel pinnal silmatorkavaid anomaaliaid andmetes, häirib populatsioonidünaamikat ja mõjutab otseselt, et mitte öelda piiravalt kogu väärtustel põhinevat jahindustegevust."

EJS nii ulukite algandmete esitajana, kui ka Keskkonnaagentuuri poolt analüüsitud ja töödeldud andmete suurima tarbijana, on huvitatud tegelikkusele vastavatest numbritest. Nende põhjal tehakse seiretöötajate ja teadlaste poolt küttimissoovitused ja määratakse maakondlikes jahindusnõukogudes küttimismahud.

Kohtumisel lepiti kokku ühine eesmärk: tugevdada veelgi enam ulukiseire alast koostööd ning võidelda ühiselt illegaalse küttimise vastu, tehes järjepidevalt tööd selle nimel, et Eestis säiliks tasakaal ulukipopulatsioonides ja väheneksid seadusrikkumistest tulenevad kahjud.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade