10 soojakraadiga ja vihmane talv toob rahvapärimuse järgi külma kevade, sajuse suve ja ikalduse.

Neli aastat tagasi valitses meil nii käre talv, et veel aprilli keskelgi olid Soome lahe väikesaared jäävangis. Pakaselisele talvele järgnes kuum ja äikeseline suvi ning pikk soe sügis. Ehk kõik läks täpselt nii, nagu iidsed rahvapärimused ennustasid.

Praegune soe ja vihmane talv tõotab aga kirjandusmuuseumi vanemteaduri Mall Hiiemäe sõnul tuua kehva ilmaga kevade ja suve – põlvest põlve pärandatud vanasõnad ja ütlused kinnitavad seda nagu ühest suust.

Muuseumi rikkaliku pärimuskogu põhjal oli sandi ilmaga aastat oodata juba läinud sügise ja jõuluaja põhjal. Näiteks saarlaste tarkus ennustab suveks ikaldust: «Mättal peab olema enne jõulu seitse mütsi peas. Siis tuleb hea vilja-aasta.»

Uue aasta ilma ennustamisel on tähtsaim aeg jõulupühadest näärideni ja jaanuari esimesed tosin päeva. Näiteks kui jõuluööl säravad taevas tähed, on loota karjaõnne. «Karksi tarkus ütleb: ööl vastu esimest püha paukuvad aiateibad näitavad kuuma suve,» lisab Hiiemäe. Räpina rahvas pakub aga pakaseliste jõulude järgi põuast suve. «Pakast polnud ning ilmselt tuleb kehv ja vesine suvi,» järeldab Hiiemäe.

Vähe sellest – Rõngu kandist pärit uskumuse järgi tähendavad rohelised jõulud ka lumist lihavõtteaega. Tänavu on see püha 6.–8. aprillini.

Jäist kevadet laseb oodata ka Põltsamaa rahvatarkus: «Kui tõnisepäeval (17. jaanuaril) on nii sula, et härg saab räästa alt juua, ei saa maarjapäeval (25. märtsil) kukk sealt sõõmugi.»

Viletsat aastat näitas Hiiemäe sõnul ka 1. jaanuar, sest saarlased usuvad: «Kui nääripäeval on puud lumised, siis jõulud rasvased ning aasta hea.» Samast on pärit ka teine ütlus: «Juhtub paks lumi näärihommikul oksi murdma, on oodata taude ja suuri sõdasid.»

Vihmane uusaastapäev ennustab teaduri tõlgendusel seega suvist ikaldust, aga mitte inimohvritega õnnetusi.

Jaanuari esimese 12 päeva järgi ilma ennustamine on tegelikult vanade germaanlaste komme – kui näiteks 4. kuupäeval sajab, tuleb vihmane aprill, 6. jaanuari sadu aga tõotab vihmast juunit. Tänavu püsis selge ja kuiv ilm ainult sel kolmapäeval, 10. jaanuaril ehk alanud aasta kõige ilusam ilm peaks tulema alles oktoobris.

Oma sõna eesootava ilma kohta on aga öelda veel ka taliharja- ning tõnisepäeval (14. ja 17. jaanuar). Näiteks taliharjanädalal peavad käed käpikutes ja jalad sokkides higistama, kuid mitte praeguse vihmase kevadilma pärast, vaid hoopis käredale pakasele järgnenud ajutise leevenduse tõttu.

Mida kauem paistab taliharjapäeval päike, seda parem tulevat nii heinaaeg kui ka kogu ülejäänud suvi. Kui talve selgroog murdub aga vihmaga, nagu ilmajaam seda tänavu ennustab, sajab terve suve.