Kassikaku poeg ähvarduspoosis, et näida suurem ja hirmuäratavam. Autor Renno Nellis.

Kassikaku püsimiseks meie looduses tuleb uurida ja vähendada pesarüüstet ning hoiduda kevadisest raiest rannikuala männikutes.

Kassikakk on Eesti üks suuremaid kakulisi, kes pesitseb enamasti Eesti rannikualadel vanades männikutes. Hinnanguliselt elab Eestis 30-50 paari kassikakke, kuid igal aastal pesitseb neist teadaolevalt vaid alla 10 paari.

"Kahjuks läheb sel võimsal kakul Eestis kehvasti ja päris täpseid põhjuseid ei teata. Üheks põhjuseks on aina aktiivsem inimtegevus rannikualadel, mis häirib kakke pesitsusajal. Lisaks ohustavad maaspesitseva linnu pesi ka väikekiskjad, näiteks metssead, nugised ja teised röövloomad, kes linnumune ja pesapoegi söövad," selgitas Keskkonnaameti liigikaitsebüroo juhataja Marju Erit. Ka kassikaku varasema põhilise saakobjekti mügri arvukuse vähenemine mõjub kakule negatiivselt. Kuna liigi arvukus on väga väike, ei leia ühe paarilise hukkumisel enam teine paariline endale kaaslast ja seetõttu ei saa ka järglasi.

Kassikaku kaitse tegevuskavas on üheks olulisemaks tegevuseks kaku pesapaikade otsimine elupaigamudeli abil, misjärel saab kaitsta linnule sobivaid elupaiku. Praegu on enamik teadaolevaid kassikaku elupaiku Eestis kaitse all, asudes valdavalt riigimaal.

Ka väljaspool kaitsealasid asuvates rannikumännikutes võiksid metsaomanikud loobuda kevadisest raiest, sest mõned kassikaku elupaigad on veel leidmata ja kevadine raie põhjustab pesitsemise ebaõnnestumise. Kui metsas uitajad näevad kevadel või varasuvel kassikakku, tasub vaikselt taanduda - siis ei jäta lind pesa maha. Suuremaid orienteerumis- ja matkaüritusi võiks rannikumännikutes korraldada pigem alates suve teisest poolest, et haruldast lindu mitte häirida. Kassikaku pesametsad on sageli ka head marja- ja seenemetsad, kuid nende andide korjamine kakke ei häiri - selleks ajaks on pesitsemine lõpusirgel.

Paljudesse kassikaku elupaikadesse on äsja paigaldatud rajakaamerad ja peagi paigaldatakse ka pesakaamerad, et nende abil välja selgitada pesade rüüstajad. Vajadusel tuleb reguleerida kakku ohustavate väikekiskjate arvu piirkonnas. Oluline on analüüsida ka surnud kassikakke, et teada saada nende surmapõhjused, sh pliihaavlitest pärineva plii ja näriliste tõrjeks kasutatavate mürkide sisaldus lindudes.

Pikaajaline kaitse-eesmärk 15 aasta perspektiivis on kassikaku arvukuse tõus Eestis vähemalt 70 paarini. Lähiaastate eesmärgiks on hoida kassikaku praegust arvukust samal tasemel.

"Peame andma endast parima, et ka meie lastelastel oleks võimalik looduses kassikakku kohata ja et selle majesteetliku linnu ainsaks koduks Eestis ei jääks loomaaed," lisas Marju Erit.

Kinnitatud kaitse tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade