2018. aasta 31. detsembri seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 926 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli 714. Kõige enam kaevandati 2018. aastal põlevkivi (ligikaudu 15,9 miljonit tonni ilma kadusid arvestamata), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 6,3 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu 1,0 miljonit tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi ja meremuda.

Võrreldes eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega kasvas 2018. aastal põlevkivi (9%), tsemendilubjakivi (2%), tehnoloogilise lubjakivi (55%), ehituslubjakivi (8%), ehitusdolokivi (16%), täitedolokivi (551%), keraamilise savi (8%), ehituskruusa (58%), tehnoloogilise liiva (56%), täiteliiva (49%), ehitusliiva (4%), meremuda (15%) ja turba (29%) kaevandamine.

Eelnenud viiel aastal kaevandatud keskmiste kogustega võrreldes vähenes 2018. aastal tehnoloogilise dolokivi (24%), viimistlusdolokivi (54%), tsemendisavi (25%), täitekruusa (16%) ja raviotstarbelise järvemuda (100%) kaevandamine. 2018. a suve soodsad ilmaolud võimaldasid toota nii peamiselt aianduses kasutusel olevat vähelagunenud turvast kui ka peamiselt küttematerjalina kasutatavat hästilagunenud turvast parimate aastate tasemel.