Äsja lõppenud aasta viimane kuu oli Eestis rekordiliselt kuum: keskmiseks temperatuuriks arvutati EMHIs  +3,8º, mis on pikaajalisest keskmisest ehk normist üle seitsme kraadi võrra kõrgem näit. Võrdluseks toome andmed Tartu 140-aastasest vaatlusreast. Senine detsembri soojarekord pärines siin aastast 1972, mil saadi kuu keskmiseks 1,4º, sellele järgnesid 1932. ja 1960. aasta +1,3 kraadiga. Uus rekord on nüüdsest +3,3º (aastate 1961-1990 keskmine on  –4,1º).

Uueks rekordiks peab pidama ka Eesti territooriumil esimese dekaadi keskmist  õhutemperatuuri 7,0º, mis ületab normi 9 kraadi võrra!

Kogu aasta keskmiseks temperatuuriks arvutati Eestis 6,4º, mis peaks 140-aastases andmereas olema 9. või 10. kohal. Sademeid tuli aastas kokku keskmiselt 566 mm (norm 626 mm), sellest suvekuudel, s.o maist augusti lõpuni sadas 147 mm (57% normist).

Kokkuvõtte aasta ilmastikust avaldas ka Maailma Meteoroloogia Organisatsioon (WMO). Esialgsete arvutuste tulemusena leiti, et maakera aluspinna-lähedase õhukihi keskmine temperatuur ületas 2006. aastal hinnangu aluseks võetud 1961-1990. aastate keskmise temperatuuri (14º) 0,42 ºC võrra.

Seega peaks möödunud ilma-aasta olema soojuselt kuues, alates 1861. aastast. Kõige soojem oli 1998. aasta  +0,54 kraadiga üle nimetatud normi (USA Goddardi Kosmoseuuringute Instituudi (GISS) arvates aga 2005. aasta!).

Põhjapoolkera  keskmine temperatuur  ületas 30-aasta keskmist näitu (14,6º) 0,58 kraadi võrra ning oli pikaajalises andmereas soojuselt neljas, samal ajal kui lõunapoolkera vastav näitaja (0,26º üle keskmise) oli seitsmendal kohal pärast 1861. aastat.

Kahekümnenda sajandi algusest on maakera keskmine temperatuur tõusnud ligemale 0,7 kraadi.

Esialgne teave 2006. aasta kohta on saadud WMO liikmesmaade ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest. Täpsem info kliima muutuste kohta avaldatakse WMO poolt 2007. aasta märtsis.

Äsja avaldasid Briti ilmateenistuse teadlased prognoosi 2007. aasta ilmastiku kohta. Selle järgi võiks maakera keskmine temperatuur tänavu ületada 1998. aasta näitajaid. Palju sõltub muidugi nn El Niño nähtusest, s.t. ilma olukorrast Vaiksel ookeanil. El Niño-aastail, seega suure tõenäosusega ka tänavu, võib Maa aluspinna-lähedane õhukiht soojeneda ligi 0,2 ºC võrra.