Tegevuskavas on rõhk pandud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. "See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu," rääkis toiduohutuse ja teaduse asekantsler Toomas Kevvai.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele -kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad tooted oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ning kasutatavad.

Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

Taust

• Uuendatud tegevuskava koostati lähtuvalt taimekaitseseadusest ning mitmete osapoolte, sh sektori esindusorganisatsioonide ja teadusasutuste koostööna. Tegevuskavas on kirjas taimekaitsevahenditega hoolivalt ümberkäimiseks vajalikud tegevused.

• Tegevuskava aitab seniseid õiguslikult reguleeritud tegevusi paremini rakendada ning edasi arendada. Hetkeolukorra kirjeldustes väljatoodud kitsaskohtade, uuringute kokkuvõtete ja eelmise perioodi tegevuskava tulemuste analüüsi põhjal jätkatakse vajadusel eelnevate tegevustega ning plaanitakse uusi tegevusi.

• Eesti esimene taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava koondas kokku valdkonnaülesed olulisemad kitsaskohad ning tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja riskide vähendamiseks. Eelmise perioodi tegevuskava aruanne on kättesaadavsiin.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade