Muudatused põllumajanduses

Muudatustega täpsustati taimekaitsevahendiga puhitud seemnete ohutusnõudeid. Ohutus- ja keskkonnanõuded peavad olema täidetud nii seemnete puhtimisel puhtimiskohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol. Puhitud seemneid tuleb käsitleda samamoodi nagu taimekaitsevahendeid. Selleks, et vältida toidu, ravimite ja sööda saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga, tuleb seemneid hoida hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. Samuti on ülejääke keelatud ladustada looduses. Kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Endiselt peab puhtimiskoht asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.

Foto autor on Kadri Rand

Muudatus tehti ka punktis, mis puudutab taimekaitsevahendi kasutaja koostööd mesinikega. Kehtetuks muudeti taimekaitsevahendi kasutaja kohustus vähemalt 48 tundi enne pritsimise algust teavitada plaanitavatest taimekaitsetöödest mesilate omanikke, kes on oma mesilatest eelnevalt informeerinud ning kelle mesilad jäävad kuni 2 km kaugusele. Teavitamiskohustuse tühistamist on ühistel nõupidamistel pooldanud nii taimekasvatajad kui ka mesinikud, kuid seda tingimusel, et peetakse kinni ohutusnõuetest taimekaitsevahendi pritsimisel. Seda kinnitavad ka Põllumajandusameti kontrollid, mille käigus on tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige taimekaitsevahendiste väärkasutamine. Seega puudub nüüd taimekaitsevahendi kasutajatel mesinike teavitamiskohustus, kuid hea tavana peaks siiski jätkuma omavaheline suhtlus. Mesinikud ja taimekasvatajad võiksid kasulikku teavet vahetada kindlasti enne kevadtööde algust ja samuti kogu hooaja jooksul. Ühtlasi tasub meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sh õitsvate umbrohtude pritsimise keeld.

Alates sellest hooajast täpsustati kellaajaliselt insektitsiidide etikettidel mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks kasutusel olnud lauset. Lausele „Mitte kasutada putukate aktiivse lendluse ajal“ lisati konkreetne kellaajaline vahemik 22.00-05.00. Varahommikuse või hilisõhtuse pritsimise eesmärk on vähendada tolmeldajate võimalikku kokkupuudet taimekaitsevahendiga näiteks teraviljapõllust üle lendamisel või taimekaitsevahendi triivil. Lisaks kellaajalistele piirangutele ühtlustati ohulausete sõnastust ning täpsustati erandeid. Enne kasutamist soovitame tähelepanelikult lugeda taimekaitsevahendi etiketti.

Muudatused mittepõllumajanduslikel aladel

Üks oluline täiendus tehti avaliku koha mõistes, mis varasemas versioonis puudus. Avalik koht on haljasala, spordiala, kooliala ja laste mänguväljak ning ala tervishoiuasutuse vahetus läheduses, samuti trammi- ja raudtee ooteplatvorm ning ületamiseks ettenähtud ülesõidukoht ja ülekäigukoha vahetu lähedus, gaasitrass, kattega tee ja kruusatee eraldusriba, teepeenar ja haljasriba, tänava eraldusriba, teemaa ja tänavaäärne haljasala.

Avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal tuleb taimekaitsetööde tegemisel erilist tähelepanu pöörata ohutusnõuetele. Nendel aladel on keelatud taimekaitsetööde teostamine kõrvalise inimese juuresolekul.

Avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses võib taimekaitsetöid teha juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega (nt niitmine, trimmerdamine, rohimine). Taimekaitsetöödel tuleb vältida avalikus kohas ning korterelamu vahetus läheduses paikneva rajatise ja muu objekti saastamist taimekaitsevahendiga. Juhul, kui taimekaitsevahend satub rajatisele või objektile taimekaitsetöö käigus, tuleb need hoolikalt pesta.

Kui taimekaitsevahendile on märgitud tööooteaeg, siis tuleb paigaldada avalikku kohta, korterelamu vahetusse lähedusse ja metsamaale enne taimekaitsetööga alustamist hoiatussilt. Sildil peab olema teave taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada. Metsamaale tuleb paigaldada enne taimekaitsetööga alustamist hoiatussildid selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt.

Trammi- ja raudtee ning gaasitrass ei ole avalikud kohad ja inimeste viibimine on seal keelatud. Seetõttu ei ole enam asjakohane nõuda nendel aladel taimekaitsetööde tegemisel ümberkaudse elanikkonna teavitamist meedia vahendusel 7 päeva enne alustamist ja piisab vaid tingimustele vastavatest hoiatussiltidest. Siiski on avalikud kohad ooteplatvormid ja ettenähtud ülekäigukohad.

Glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutus koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste vahetuse läheduses on keelatud. Keelatud on ka koristuseelne kasutus saagi närvutamise või kuivatamise eesmärgil. Seetõttu on osadel toodetel eemaldatud ka mitmed kasutusalad, nt teraviljade, herne, oa kuivatamine. Väikeaiapidajale on aga kättesaadavad ainult need preparaadid, mille pakendid on suurusega kuni ja kaasa arvatud 1 liiter. Suuremad pakendid on mõeldud vaid professionaalsele kasutajale, kes omab kehtivat taimekaitsetunnistust.

Endiselt kehtivad piirangud

Lisaks eelnimetatud muudatustele on endiselt jõus piirangud veekogu ääres taimekaitsetööde tegemisel. Veekaitsevööndis on keelatud igasugune taimekasvatusega seotud põllumajanduslik tegevus, sealhulgas taimekaitsevahendi kasutamine.

Veekaitsevööndi ulatus vastavalt veeseadusele on:

• 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist;

• 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist;

• 1 meeter alla 10 km² valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist.

Tasub siiski põhjalikult tutvuda konkreetse taimekaitsevahendi kasutusjuhendiga, sest erinevate preparaatide puhul võib nõutud puhvertsoon olla suurem.

Taimekaitsevahendite valik muutub pidevalt. Pidevalt uuendatud infot turule lubatud taimekaitsevahendite ja nende kasutustingimuste kohta leiab taimekaitsevahendite registrist.

Allikas: Maablogi