Toataimed loovad koju rohelust ja mõjutavad ümbruskonda üldiselt positiivselt. Paljud taimed eraldavad hapnikku ja puhastavad õhku isegi mürgistest ainetest. Siiski on taimedel ka omad puudused: õietolm, eosed ja tugevad lõhnad võivad muuta enesetunde viletsaks. Mõned taimed võivad põhjustada ka löövet.

Õnneks on vaid väike osa inimestest taimede suhtes allergilised. Kellel see probleem aga on, peab olema tähelepanelik avalikes kohtades ja tööruumides. Allergiku magamistuppa ei saa viia mitte mingeid taimi, sest mullas võivad sebida ebameeldivad eosed.

Allergiahäireid on erinevaid: tüüpilisteks nähtudeks on silmade sügelus ja punetus, nohu ja nina kihelemine ning rohke aevastamine. Halvimal juhul areneb pikaleveniv kuiv kõriköha, hingamisraskused või astmahoogude sagenemine. Nahahäiretest on näiteks sügelemine ja punetus, miks võivad tekkida taimede puudutamisest.

Mõnele põhjustab taimedele kogunev tolm vaevusi. Allergiku koju võib soovitada vaid kergesti puhastatavaid taimi. Parimateks on paksu- ja siledalehelised taimed. Tolmu peab saama kergesti eemaldada kas pühkimisega või duši all. Näiteks havisaba jäikasid lehti on lihtne puhastada niiske lapiga. Kaktuseid ja kuivlilli ei saa soovitada, sest need koguvad rohkesti tolmu ning neid on raske puhastada. Kuivlilledest võivad kipslill (Gypsophila) ja parkjuur (Limonium) põhjustada muidki sümptomeid. Tehislilli seevastu saab puhastada jooksva vee all.

Sagedamini põhjustavad allergiat taimede õietolm, eosed ning piimmahl. Puudutusallergia on probleemiks rohkem neile, kes iga päev taimedega tegelevad. Ka lõhnad võivad põhjustada haigusnähtusid.

Õietolm ja eosed

Suurem osa õietolmust tuleb õuest: seda tulvab ustest ja akendest, kuid ka väljast toodud taimedega ning oma riiete ja juustega. Õitsvad toataimedki võivad õietolmu levitada ning panna allergilise nina tilkuma.

Korvõieliste sugukonda kuuluvad taimed nagu krüsanteem (Chrysanthemum), härjasilm (Leucanthemum) ja gerbera (Gerbera) võivad allergikutele haigusnähtusid põhjustada. Ka sõnajalgade eosed on varmad ärritama. Nurmenukust (Primula veris) on aretatud sort, mis enam ei põhjusta allergilisi sümptomeid.

Hallituseoseid leidub niiskes mullas ja halvasti hooldatud lehtede vahel. Selle vältimiseks võiks proovida kasvatada taimi kergkruusas.

Piimmahl
Haigestumist võib põhjustada ka taimedes sisalduv valge piimmahl. Kõikidel taimedel pole see siiski sugugi ühtviisi kahjulik ning ka inimeste vastuvõtlikkus on erinev. Eriti tugevaid haigusnähte võivad tekitada viigipuu (Ficus), tääkliilia (Yucca) ja piimalille (Euphorbia) eritatavad piimmahlad. Bensoe-viigipuu (Ficus benjamina) on üks suurematest ja enimuuritumatest allergia põhjustajatest.

Puudutusallergia
Mõnede taimede lehtedest ja vartest eritub muidki mahlu, mis võivad tekitada puudutuslöövet. Kogemata puutumise vältimiseks vajavad sellised taimed enda ümber suuremat ruumi ja nad tuleb tõsta ära laste näppimisulatusest. Ka sibultaimede rohke käsitsemine võib teha sõrmeotstesse löövet. Tundliku nahaga inimestel on soovitatav kasutada mulla vahetamisel või üleüldse taimedega rohkemal tegelemisel kaitsekindaid.
Näiteks viltjapinnalise tsissuse lehtedest võib puudutamisel lenduda peeneid karvu, mis tekkitavad hingamisvaevusi.

Lõhn
Taimelõhn võib muuta lõhnatundlike inimeste enesetunde halvaks ja tekitada vaevusi astmaatikutele. Idahüatsint (Hyacinthus orientalis) on üldiselt astmaatiliste nähtude põhjustaja. Õieka pärgväändiku (Stephanotis floribunda), vahalille (Hoya), jasmiini (Jasminum) ja Bailey akaatsia lõhn võib olla eriti tugev ning neid taimi ei peaks allergikud koju tooma. Ka lõhnav pelargoon (Pelargonium x fragrans) tekitab nii mõnelegi hingamishäireid.

Kui mõne kodus olemasoleva taime suhtes tekib kahtlusi, et ta mõjub tervisele halvasti, ei pea ”süüdlast” seepärast kohe ära hävitama. Taime võib viia suveks õue või anda esmalt sõbrale või naabrile mõneks nädalaks hoiule. Kui selle aja jooksul terviseprobleemid kaovad, tuleb küll kooselu taimega lõpetada.

Allergiat põhjustavad järgmised toataimed:
kuhikpriimula (Primula obconica)

tääkliiliad (Yukka)

rooshibisk (Hibiscus rosa-sinensis)

diifenbahhiad (Dieffenbachia)

helksiine (Soleirolia soleirolii)

filodendronid (Philodendron)

bensoe-viigipuu (Ficus benjamina)

lüüra-viigipuu (Ficus lyrata)

moluki aglaoneema (Aglaonema commutatum)

kannikeseõieline säntpoolia (Saintpaulia ionantha)

pesa-raunjalg (Asplenium nidus)

kolmekandiline piimalill (Euphorbia trigona)

portulak-turdleht (Crassula ovata)

sõnajalad (Nephrolepis)
draakonipuud (Dracaena)

tõlvlehikud (Spathiphyllum)

mägipalmid (Chamaedorea)

Turvalised taimed on järgmised:
tiigerlehikud (Calathea)

meelistäht (Eucharis amazonica)

gusmaaniad (Guzmania)

kentiapalmid (Howea)

peperoomiad (Peperomia)

piilead (Pilea)

havisabad (Sansevieria)