Kas talv jääb seekord tulemata?

Järgnev pikaajaline ilmaprognoos pärineb 3. jaanuarist sõltumatult ennustajalt Marko Kaasikult. Autor uuendab ennustust kord kuus, tavaliselt kuu esimesel poolel.
Seekordne prognoos lähtub kahest atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestavad maailmamere ja atmosfääri koostoimet: Experimental Climate Prediction Center’i mudel (California, USA) ja NCEP coupled forecast system model (NOAA, USA).

Jaanuar
Vahemeremaadelt Siberisse ulatub kõrgrõhuvöönd, millesse Põhja-Atlandi tsüklonid vaid ajuti “auke” löövad. Valdavalt liiguvad nad üle Põhja-Euroopa kirdesse, riivates Baltimaid oma sooja ja niiske lõunaservaga. Seetõttu jäävad ilmad vähemalt kuu esimesel poolel vihma-lörtsi seguseks ja valdavalt paari soojakraadi piiresse. Jaanuari teisel poolel võib oodata külma ja sooja, lume ja vihma-lörtsi vaheldumist, kusjuures külmakraadid on kerges ülekaalus. Keskmiselt tuleb jaanuar siiski pehme või väga pehme ja sajune.

Veebruar

Suurt muutust õhurõhkkondade paigutusse ei ole oodata. Mere jahtumise tõttu muutuvad tsüklonid siiski nõrgemaks ja õhutemperatuur stabiliseerub veidi alla nulli. On sulaperioode, kuid need ei ole nii tugevad kui talve esimesel poolel. Ida-Eestis võib siis mõneks ajaks ka lund oodata, lääne pool jääb lumikate ilmselt väga heitlikuks. Ka veebruar on oodatavalt pehme ja sajune.

Märts
Madalrõhukese paikneb Kesk-Euroopas, Venemaa kohal aga asub võimas kõrgrõhuala. Niisugune õhurõhkkondade paigutus tingib lõuna- ja kaguvoolu, mis kuu algul toob veel suhteliselt külma õhku, kuid kevade arenedes muutub see kiiresti soojemaks. Vähene lumi sulab kiiresti ja merel ei ole ka jääd soojenemist takistamas. Neil tingimustel peaks märts tulema keskmisest soojem ja tavaliste sajuhulkadega.

Aprill
Jätkub märtsis väjakujunenud olukord. Lõunakaartest saabuvad soojad õhumassid, mistõttu aprill peaks tulema tavalisest mõnevõrra soojem. Sademeid jagub normaalselt.