Olulisemad keskkonnaalased tegevused 2006. aastal olid Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 kinnitamine, elukeskkonna rakenduskava ja metsaseaduse valmimine; samuti Eesti ühinemine punkrikütuse konventsiooniga, õlifondi loomise ettevalmistamine, põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamine ning Riikliku Looduskaitsekeskuse asutamine.

“2006. aastale tagasi mõeldes tõusevad esile mitmed tulevikkuvaatavad ja jätkusuutlikud tegevused,” ütles keskkonnaminister Rein Randver. “Näiteks valmis Keskkonnaministeeriumis 2006. aastal keskkonnastrateegia aastani 2030. See määratleb pikaajalised eesmärgid ja suunad, mille järgimisel Eesti elu- ja looduskeskkond peaks säilima ja paranema.” Valminud on ka elukeskkonna rakendamise kava, millega määratletakse, kuidas kasutada järgmisel seitsmel aastal keskkonnavaldkonnas ca 10 miljardit krooni euroraha.

Keskkonnaministeerium on ette valmistanud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on õlifondi loomine. Fond tagaks riikliku reostustõrje valmiduse lähtudes põhimõttest *saastaja maksab“. Kui veeseaduse muudatus saab kooskõlastuse kõigilt valdkonnaga seotud ministeeriumidelt, siis suureneb Eesti reostustõrje võimekus, sest riigil õnnestuks finantseerida aastate jooksul miljardite kroonide eest vajalikku tehnikat.

2006. aastal toetas valitsus ettepanekut peatada põlevkivi kaevandamise lubade taotluste menetlemine põlevkivi riikliku arengukava kinnitamiseni. Möödunud aastal alustas Keskkonnaministeerium põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamist, mis tuleb Vabariigi Valitsusele esitada 1. mail 2007. Et arengukava koostamisse oleks kaasatud võimalikult palju avalikkust, moodustas keskkonnaminister vastava ümarlaua. Teiste hulgas kuuluvad sinna Virumaa omavalitsuste ja ühenduste esindajad, kelle kaudu saavad kohalikud elanikud teha arengukavasse oma ettepanekuid. “Keskkonnaministeeriumis on ette valmistatud ka maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille üks eesmärk on viia praegu koostatava põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamine Riigikokku,” ütles Randver.

Aasta tagasi, 1. jaanuaril 2006 asutati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse uus riigiasutus - Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK). Looduskaitsekeskuse ülesanne on looduskaitse praktiline korraldamine ning looduskaitset puudutavate otsuste osas arvamuste andmine. LKK loomisega lahutati looduskaitse valitsemine ja korraldamine. LKK katab kogu Eestit, luues võrdsed võimalused kõikide väärtuslike alade kaitseks.

Mullu ühines Eesti rahvusvahelise punkrikütuse konventsiooniga, mis annab õiguse nõuda laevaomanikelt ja nende kindlustajatelt kahjutasu, kui laevakütus on reostanud keskkonda. Konventsioon veel rahvusvaheliselt ei kehti, kuid peaks jõustuma 2008. aastal.

1. jaanuaril 2007 jõustunud metsaseaduse eesmärk on aga tagada Eesti metsade säästlik kasutamine. Selle eesmärgi täitmiseks on täiendatud nõudeid metsa uuendamiseks ja õiguslikke tingimusi järelevalveks. Samas kompenseeritakse metsaomanikele esitatavaid suuremaid nõudmisi uute toetuseliikidega (nt metsamajandamiskavade koostamist kompenseeritakse kuni 70% ulatuses).

Eesti elanike puhtama ja tervislikuma elukeskkonna säilitamise ja loomise eesmärgil jätkati ka 2006. aastal keskkonnainvesteeringuid. Veevaldkonna objektide rajamist rahastati Ühtekuuluvusfondist ligi 422 miljonit krooni ulatuses, Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) 14 miljoni krooni ulatuses ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) 86 miljoni krooni ulatuses. Jäätmevaldkonna objektide rajamist on rahastatud Ühtekuuluvusfondist 80,5 miljoni krooni ulatuses, ERDF-st ligi 12 miljoni krooni ulatuses ja KIK-st 99 miljoni krooni ulatuses. Lõpetatud projektidest suurimad olid Valga vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamine ja Paikuse jäätmekäitluskeskuse ehitamine.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 02.01.2007 pressiteade.