Tänasel seminaril "Kliimameetmed 2021+" võetakse vaatluse alla järgmise kümnendi Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärgid ning arutletakse huvigruppidega perspektiivseid investeeringumeetmed nende saavutamiseks. Milliste meetmete abil eesmärgid saavutatakse, otsustab uus valitsus.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denksi sõnul tuleks rahastusotsuste tegemisel lähtuda pikemaajalisest vaatest ja arvestada Eesti sihti minna üle madala süsinikusisaldusega majandusele. "Tänaste otsustega on meil võimalik vähendada Eesti energiamahukust ja tagada puhas elukeskkond ka järgmistele põlvedele, " lisas Denks.

Ligi 70% Eestis tekkivast kasvuhoonegaaside koguheitest reguleeritakse ELi ülese kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga, mis kohaldub energiamahukatele käitistele. Ülejäänud sektorites nagu transport, põllumajandus, jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energiatootmine tuleb Eestil aastaks 2030 vähendada heidet kokku vähemalt 13% võrra 2005. aasta tasemega võrreldes. Eesmärgi täitmiseks tuleb riigil võtta lisameetmeid ja tagada vajalikud investeeringud.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on investeeringute planeerimisel oluline silmas pidada nii kliimaeesmärke kui ka eri valdkondade sünergiat. "Kliimapoliitika eesmärkide suunas liikumine toob kaasa positiivseid kaasmõjusid ka teistes valdkondades. Näiteks transpordisektori keskkonnasõbralikumaks kujundamine panustab ka õhusaaste ja müra vähendamisele, mis omakorda tähendab positiivset mõju inimeste tervisele" märkis Klaas.

Seminari üheks fookuseks ongi transpordisektori efektiivsemaks ja säästlikumaks muutmise võimalused, kuna seal on uuringute kohaselt ka suur potentsiaal heite vähendamiseks. Juttu tuleb ka energeetikast, põllumajandusest ning ringmajanduse arendamisest.

Seminari korraldab Keskkonnaministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maaeluministeeriumiga.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 11.03.2019 pressiteade