Uuest aastast jõustuv metsaseadus tagab metsa säilimise, metsas elavaid liike ja nende elupaiku säästva metsamajandamise ning võimaluse igal metsaomanikul oma metsa ökonoomselt kasutada.

"Üks suuremaid muudatusi hõlmab erametsaomanikele mõeldud toetusi," ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler Olav Etverk. "Näiteks üks võimalikest toetustes on mõeldud vääriselupaikade säilitamiseks, millega riik erametsandusele kaasa aitab." Endiselt peab omanik vääriselupaikade kaitseks lepingu sõlmima, millele lisandub nüüd aga kinnisasja koormamine isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Selliselt tagab riik vääriselupaiga säilimise ka metsaomanike vahetusel.

Uue seaduse järgselt peab metsamajandamiskava saamiseks initsiatiivi näitama erametsaomanik. "Kui kinnisasjal asuva metsa pindala ületab 2 ha ja erametsaomanik soovib oma metsa majandada, tuleb tal pöörduda vastavat tegevusluba omava metsakorraldusettevõtte poole, kes koostab koostöös omanikuga metsamajandamiskava," selgitas Etverk. Ta lisas, et kui metsamajandamiskava koostaja toob metsaomanikule kava, peab selle alusel saama koheselt ka metsateatist esitada, sest vastavalt uuele metsaseadusele peab vajalike kooskõlastuste ja ka metsamajandamiskava kehtestamise eest hoolitsema kava koostaja.

Metsamajandamiskava koostamise kuludest kompenseerib riik SA Erametsakeskuse kaudu omanikule kuni 70% vastavalt omaniku poolt tehtavale taotlusele.

Uues seaduses on lühenenud nii metsa uuendamise kui ka uuenemise tähtajad. Metsaomanik peab kahe aasta jooksul lageraiest (või metsa hukkumisest) arvates rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis viis aasta pärast raiet (või metsa hukkumist) tagaksid uuenenud metsa. Enne olid need nõuded vastavalt kolm ja seitse aastat.

Oluline muudatus on metsa uuendamise tagatisraha tasumine, mis jõustub erinevalt ülejäänud seadusest alates 1. juulist 2007. Tagatisraha tuleb tasuda metsaomanikel, kelle suhtes on kohaldatud väärteo- või kriminaalkaristust puude või põõsaste ebaseadusliku raie või metsa uuendamise nõuete rikkumise eest ning see karistus ei ole kustutatud. Samuti on tagatisraha kohustuslik metsaomanikele, kes kavandavad lageraiet sinilille kuusikus, jänesekapsa kuusikus või jänesekapsa-mustika kuusikus ja ka kavandatava lageraie pindala on suurem kui 2 ha.

"Neil juhtudel tuleb tasuda metsauuendamise tagatisraha enne raietöödega alustamist. Kui metsaomanik on teinud kulutusi metsa uuendamisel, tasub tehtud kulutused riik omaniku poolt tasutud tagatisraha arvelt ehk siis topeltraha pole vaja," lisas Etverk.

Peamised sihtrühmad, keda seadus mõjutab, on metsaomanikud (ca 60 000) ja metsa majandajad, samuti neile teenust pakkuvad ettevõtjad (metsakorraldajad, nõustajad, puidu varumise ja veoga tegelevad ettevõtted ning puidutööstus).

1. jaanuarist 2007 kehtima hakkav seadus on Eesti taasiseseisvumisaja kolmas metsaseadus, mille valmimine kestis ligi neli aastat. Kuna tegemist on väga laia valdkonnaga, mis kätkeb lisaks keskkondlikele ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke aspekte, siis oli eelnõu koostamisse kaasatud enamus metsanduslikke huvigruppe alates metsatööstusest ja lõpetades keskkonnakaitsjate esindajatega.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 02.01.2007 pressiteade.