Keskajal peeti kobrast kalaks. Õigeusumaailmas lubas kirik seda looma paastuajal süüa. Nii kuulus ta ka tsaari toidulauale.

Maailmas on kahte liiki kopraid: kanada ja euroopa piiber. Kanada piiber on Pärit Põhja-Ameerikast, kuid jõudnud juba ka Skandinaaviasse, Soome ja Valgevenesse. Olles suurem ja parema sigivusega, tõrjub ta Euroopa kobrast välja. Õnneks Eestisse ta veel jõudnud pole. Eestis on Euroopa kobras põlisasukas, kuid kadus 1841. aastal üleküttimise tõttu. Aastal 1957 taas-asustati liik Nikolai Laanetu poolt Valgevenest Põhja-Eestisse Jägala jõe vesikonda. Umbes samal ajal levis liik Venemaa poolt ka iseseisvalt Kagu-Eestisse. 1980. aastal lubati esimesi loomi küttida ning leviku laienedes sai temast jahiliik, kes asustab ühtlaselt kogu riiki.

Tänavu on kobras aasta loom ning ongi õige aeg temast rohkem teada saada.

Looma tutvustab ning videosid ja pilte näitab koprauurija Remek Meel, kes on 20 aastat jälginud kopraid ja süüvinud nende sügavaimatesse saladustesse.

Aprillis kohtume loodusõhtul ka Nikolai Laanetuga.

Õhtu muusik selgub peagi.

Sissepääs täiskasvanutele, sh pensionäridele ja tudengitele 3 eurot, õpilastele ja lastele tasuta.

Loodusõhtu salvestatakse. (4. märtsil toimunud Remo Savisaare ja Tuule Kanni loodusõhtut saab vaadata siit)

Lisainfo www.looduseomnibuss.ee ja www.facebook.com/looduseomnibuss.

Allikas: Looduse Omnibussi teade