Üle 40 Eesti käitise saavad taotleda tasuta lubatud heitkoguse ühikuid uueks kauplemisperioodiks 2021-2030.
Tegemist on elektri- ja soojaettevõtete, põlevkiviõli-, tsemendi-,paberi- ja pabermassitehaste, telliste-, lubja- ja klaasitootjatega, kes kuuluvad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi.
Kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul on kauplemissüsteem kõige efektiivsem ja kulutõhusam vahend heitkoguste vähendamiseks. "Et turul olevate ühikute hulk pidevalt väheneb, siis on see kaasa toonud CO2 ühiku hinnatõusu. Alates 2021. aastast hakatakse kasvuhoonegaaside ühikute üldkogust vähendama 2,2% aastas senise 1,74% asemel. See võimaldab täita Euroopa Liidu eesmärki vähendada CO2 heidet ELi kauplemisüsteemiga kaetud sektorites 43% aastaks 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega," lausus Banyasz.
Selleks, et kauplemissüsteem täidaks oma eesmärki, peab CO2 ühiku hind tõusma tasemele, mis kannustaks ettevõtteid investeerima tootmise tõhustamisse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. "Kui veel eelmise aasta alguses oli keskmine CO2 ühiku hind vähem kui 10 eurot, siis täna on see ligikaudu 20 eurot, aastaks 2023 prognoositakse hinnaks 30 eurot," märkis Banyasz.
2018. aastal pandi paika üldine raamistik, millest uuel kauplemisperioodil aastatel 2021-2030 tuleb lähtuda. Lisaks sellele, et ühikute kogus turul hakkab vähenema senisest kiiremini, hakatakse süsinikulekke nimekirjast välja jäävatele sektoritele eraldama iga aasta üha vähem tasuta ühikuid kuni 2030. aastal neile enam tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ei eraldata. "Süsinikulekke nimekirjast välja jäävate sektorite puhul ei ole ohtu, et käitaja viiks oma tootmise kolmandatesse riikidesse, kus ei ole sarnaseid meetmeid paigas," selgitas Banyasz.
2005. aastal toimima hakanud kasvuhoonegaaside kauplemissüsteem on Euroopa Liidu kliimapoliitika nurgakivi, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuseid. Süsteem aitab Euroopa Liidul saavutada Pariisi kliimaleppega võetud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade |
