Kui laupäeval käisime Ares alpakasid, laamasid ja guanakosid vaatamas, siis esmaspäeval loodusõhtul rändame nende kodumaale Boliiviasse.

Seal elavad nad rohkem kui 4000 meetri kõrgusel Andide kõrgplatool Altiplanol. Kui meie seniste teadmiste järgi peeti guanakot laama esivanemaks ning vikunjat alpaka esivanemaks, siis nüüd arvatakse, et kõik on hoopis keerulisem ning põlvnemist uuritakse edasi.

Andide kõrgplatool, kus rahvast on hõredalt ja elavad vaid karjused, asuvad ka mitmed loodusimed nagu maailma suurim soolalagendik ja värvilised soolajärved, taamal lumised mäed.

Suured indiaanikülad aga asuvad madalamal. Seal kasvatatakse lambaid ning võib leida ka sauruste jälgi.

Indiaanikultuur Boliivias on värvikas ja elujõuline. Ka riigi president Evo Morales on indiaanlane. President asus võimule tulles toetama kokaistanduste laiendamist ning tema sümboliks on saanud kokapõõsa leht. Tõsi, kokat kasutatakse seal mitte narkootikumide saamiseks vaid muul otstarbel.

Räägib ja pilte oma ekspeditsioonilt Boliivia Andidesse näitab Rändaja Hendrik.

Indiaani rahvapillidel (okariin, siku ehk kohalik paaniflööt, quena flööt) musitseerib Raho Langsepp, kes on tegelenud eri kultuuride muusika mängimisega üle kolmkümne aasta. Raho on õppinud ja täiendanud end muusika alal Sri Lankas ja mujal ning mängib Hiina ja Lõuna-Ameerika traditsioonilisi flööte. Eelmisel aastal astus ta üles ansambliga Los EstAndinos Heno ja Mikk Sarve mälestuskontsertidel, kus kõlas paaniflööt ja indiaanimuusika.

Sissepääs täiskasvanutele, sh pensionäridele ja tudengitele 3 eurot, õpilastele ja lastele tasuta.

Loodusõhtu salvestatakse. (11. veebruaril toimunud Aleksei Turovski ja Tšellopoiste loodusõhtut saab vaadata siit)

Allikas: Looduse Omnibussi teade