"Säästva turismi areng võiks vähendada kahju nii looduskeskkonnale kui kohalikule kultuurile, mis tekib füüsilise infrastruktuuri, nagu teed, rajad ja hooned, rajamisest," rääkis Kask. Tema sõnul on üks lahendus just virtuaalne reisimine, kuna nii oleks turistidel võimalik muljeid koguda ilma sihtkohta füüsiliselt külastamata.

Tööst selgus, et virtuaalne reisimine on enam aktsepteeritav inimestele, kes ei reisi niivõrd elamuse pärast, tundmata puudust kokkupuutest loodusega. "Pigem eelistavad sellist reisimist need, kes hindavad mugavust, samuti vanemaealised inimesed."

Detailsus, intuitiivne kasutajaliides ja objektide täpne valimine kolmemõõtelise visualiseerimise jaoks on seevastu märksõnad, mis teenivad kvaliteetse säästva turismi planeerimise eesmärki. "Arendada tuleks virtuaalse reisimise võimalusi. Virtuaalne turism võib olla kasulik nii piirkonna väärtuste esiletoomiseks, näiteks Piusa puhul, kui ka olla visiitkaart inimestele, kes on huvitatud piirkonna külastamisest. Lisaks on see hea võimalus tekitamaks laiemat arutelu turismi arenguplaanide üle, kaasates seejuures ka tavainimesi, kes on arengustrateegiate koostamisel sageli passiivseid." Lisaks on oluline edendada keskkonnaharidust, lisas Kask. Seega võiks tema sõnul edaspidine uurimistöö välja selgitada, kas virtuaalne reisimine reaalsetes sihtkohtades, mille taluvusvõime on ületatud, võiks tuua kasu loodushoiule ning olla vahend, millega tõsta turistide teadlikkust turismi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest.

Doktoritöö juhendajad on professor Tiiu Kull ja teadur Kati Orru ning oponent dr Kathryn Ann Velander (Napier University Edinburg).

Disseratsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogu. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis DSpace.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade