Kiisler märkis, et kuigi seaduseelnõu algteksti ettepanekute ja suure osa muudatusettepanekute asjus valitses üksmeelel, sündis Riigikogu keskkonnakomisjonis eile otsus eelnõu menetlus peatada. "On piinlik, et Rainer Vakra polekeskkonnakomisjoni esimehena suutnud 17 kuu jooksul hääletusele panna mitte ühtki jäätmeseadusemuudatusettepanekut, mistõttu komisjoni liikmed ei ole saanud ka otsustada, milliseid ettepanekuid toetada ning milliseid mitte."
Kiisler lisas, et jäätmekorraldajad on muudatusi oodanud juba pikemat aega. "Sellest seadusest rääkides on avalikkuses viimasel ajal keskendutud ennekõike ladestustasu tõstmisele ja pakendite kohtkogumisele, kuid seaduseelnõus on palju muid olulisi sätteid, mida on pikisilmi oodatud," selgitas minister.
Kiisler märkis, et jäätmeseaduse vastu võtmata jätmine võiks Euroopa Liidu rikkumismenetluse algatamisel Eestile lõppkokkuvõttes kalliks maksma minna.
Olgugi et jäätmeseaduse eelnõu menetluspraegu peatati, kavatseb Keskkonnaministeerium leida lahendusi, kuidas jäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamisele lähemale jõuda.
