Kliimamuutustest on saanud peamine oht inimkonnale. "Sellega võitlemiseks on Euroopa riikide valitsused sunnitud korrigeerima riiklikku seadusandlust, mis soodustaks jätkusuutlikku ja nutikat säästva energeetika arengut," rääkis maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Elis Vollmer. Näiteks on Eesti tänu sõltuvusele põlevkivienergeetikast kõige süsinikumahukama majandusega riik Euroopas. "Selleks, et Euroopa suudaks oma ambitsioonikad kliimaeesmärgid täita, tuleb parandada erinevate huvipoolte kaasamist ja panust oluliste teemade arendamisel," põhjendas ta.

Oluline roll selles protsessis on kesk- ja ida-euroopa säästva energia võrgustikul CEESEN (the Central and Eastern European Sustainable Energy Network), mis hõlmab enam kui 2400 liiget, kes kõik töötavad ühise eesmärgi nimel oma kogukonnas. Vollmeri sõnul on võrgustiku tegevuse raames juba välja töötatud aktiivse kaasamise mudel, mis võimaldab erinevatel kogukondadel arendada oma piirkonna madala süsinikusisaldusega majanduse edendamiseks pikaajalist visiooni konkreetse strateegia ja tegevusplaanidega.

Lisaks arutletakse konverentsil nii CEESENi võrgustiku laiendamise, digitaalseid lahendusi säästva energeetika arendamise kui ka energeetikasektori muutumise sotsiaalsete aspektide üle. Konverentsi teine pool keskendub konkreetselt alternatiivsete rahastusmeetmete tutvustamisele, mis aitaksid kohalikel kogukodadel oma piirkonnas liikuda madala süsinikusisaldusega majandusele.

Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool koostöös Eesti teadusagentuuri, Tartu regiooni energiaagentuuri ja Euroopa komisjoniga. Peamised ettekandjad on Euroopa komisjonist, Linnapeade paktist (Covenant of Mayors), Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning erinevatest regioonidest, kel kõigil on eesmärk jagada oma parimaid kogemusi, õppetunde ning tulevikuplaane säästva energeetika arendamisel.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade