Möödunud aastal tegi vähikäiku tulekahjus hukkunute arv, mis oli aastaid olnud langevas trendis. Põhjused peituvad koduses ohutuses ja riskigruppide käitumisharjumustes.

2018. aastal hukkus tulekahjudes 50 inimest ning veeõnnetustes uppus 43 inimest. Kokku sai Päästeamet 2018. aastal 26 599 väljakutset, neist päästesündmuseid oli 15 074, sh kolmandik tulekahjud. Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul peegelduvad ühiskonna sotsiaalsed trendid ka Päästeameti statistikas.

"Tules hukkuvad eakad üksi elavad inimesed, pooltel juhtudel on ohvrid tarvitanud ka alkoholi. Jätkuvalt on puudu kodudest ka suitsuandurid. Kodu peaks olema inimese kindlus, kuid liiga paljudele inimestele saab kodust hoopis surmalõks - tulekahju küll avastatakse, aga inimene oma ruumidest enam välja ei saa," ütles Tammearu.

2018. aastal toimus 730 kodutulekahju. Viiendikul juhtudest põhjustas tulekahju hooletus lahtise tule kasutamisel, sama paljudel juhtudel elektriseadmed või -paigaldised. Suitsetamisest sai alguse 16% tulekahjudest. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud toidu valmistamisest alguse saanud tulekahjud - kui 2017. aastal oli neid 2% kõigist kodutulekahjudest, siis 2018. aastal juba 5%.

Päästeamet on pikka aega tegelenud kodunõustamistega, järjepidev ennetustöö on tules hukkuvate inimeste arvu mitu korda vähendanud -aastal 2006 hukkus tulekahjudes 164 inimest. 2018. aastal käis Päästeamet ohutusalast nõu andmas 22 986 riskikodus, mis on rekordiliselt suur arv.

"Meie soov on ühiskonna ohutusse ja turvalisusesse veelgi enam panustada. Tuleohutus, veeohutus, elekter, gaas, kukkumised ja vingugaas on need teemad, mis kõik vajaksid senisest veelgi rohkem süsteemset ennetustegevust, et vähendada kodus juhtuvate vigastuste ja surmade arvu. Enda ja oma kodu turvalisuse eest vastutab igaüks ise, aga meie saame inimesele anda nõu ja abi," lisas Tammearu.

Möödunud aasta kõige pingelisem periood oli suvi. Nelja kuu jooksul maist augustini toimus kokku 2843 tulekahju, mis on kolmandiku võrra enam kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt. Ka metsa- ja maastikutulekahjusid oli tänavu suvel viimase kolme aasta võrdluses 41% keskmisest rohkem. Kuuma ja kuiva ilma tõttu kehtestas Päästeamet suure tuleohuga aja üle Eesti kokku 40 päeval. Suvekuudel oli elupäästevõimekus mitmel korral ka kriitilisel piiril.

"Suvised sündmused andsid meile õppetunni, et Päästeamet peab veel rohkem panustama kriisideks valmisolekusse ja toimepidevusse, et saada hakkama ka ilma elutähtsate teenusteta," nentis Tammearu ning lisas et suurema tähelepanu alla võetakse ka vabatahtlike päästjate arendamine.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sh vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.

Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Päästeamet on suuruselt kolmas valitsusasutus, kus töötab ligi 2200 inimest.

 

Väljakutsete arv 2018 – 26 599 2017 – 23 676 2016 – 25 755 2015 – 25 219 2014 – 23 371 Päästesündmused 2018 - 15 074 2017 - 13 953 2016 – 15 989 2015 – 16 989 2014 – 14 136 Päästetute arv 2018 – 322 2017 – 387 2016 – 377 2015 – 224 2014 – 216 Tulekahjud 2018 – 5224 2017 – 4602 2016 – 4850 2015 – 6089 2014 – 6871 Tulekahjud kodudes 2018 – 730 2017 – 667 2016 – 789 2015 – 800 2014 – 922

Hukkunutega tulekahjude arv 2018 – 45 2017 – 37 2016 – 34 2015 – 43 2014 – 40 Tulekahjudest päästetute arv 2018 – 81 2017 – 71 2016 – 66 2015 – 74 2014 – 71 Tulekahjudes vigastatud 2018 – 106 2017 – 102 2016 – 109 2015 – 78 2014 – 56 Tulekahjudes hukkunud 2018 – 50 2017 – 38 2016 – 39 2015 – 50 2014 – 54

Veeõnnetused 2018 – 249 2017 – 179 2016 – 208 2015 – 163 2014 – 219 Uppunud 2018 – 43 2017 – 45 2016 – 47 2015 – 39 2014 – 68 Demineerimisalased sündmused 2018 – 1329 2017 – 1368 2016 – 1480 2015 – 1486 2014 – 1564 Leitud lõhkekehad 2018 – 3855 2017 – 4071 2016 – 4084 2015 – 4675 2014 – 3627

Allikas: Päästeameti pressiteade