Keskkonnaamet on kõigis Eesti rahvusparkides kohaliku kogukonna ja huvigruppide paremaks kaasamiseks moodustanud koostöökogu, mille olulisemaks ülesandeks on infovahetus ja koostöö rahvuspargi kaitse korraldamisel. Iisaku looduskeskuses toimunud koostöökogu esimesel koosolekul arutati, et kohalikul kogukonnal kui pärandikandjal on vastutusrikas ülesanne hoida ja tutvustada sealset kultuuripärandit.

"Koosolekul toodi välja, et lisaks loodusele on Alutagusel kaitse all ka kultuuripärand. Piirkondliku looduse ja kultuuripärandi tutvustamine on aga suurepärane võimalus Eesti idanurga unikaalsuse esitlemiseks kogu maailmale ning teisalt ka edendab siinset turismimajandust. Nimelt on rahvuspargid maailmas rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud turismi sihtkohad, mis annab eelise neis tegutsevatele turismiettevõtjatele ning seeläbi kogu piirkondlikule majandusele," lausus Maret Vildak, Keskkonnaameti Põhja regiooni looduskaitse juhtivspetsialist.

Lisaks turismi ja kultuuripärandi teemadele arutati koosolekul rahvuspargi kaitsekorra väljatöötamist ja kaitsekorralduskava loomist, mis on oluline alusdokument rahvuspargi looduse ja kultuuripärandi kaitseks ning külastuse ja keskkonnahariduse edendamiseks.

Selleks, et tekiks laiem arutelu ja koostöö, moodustati Alutaguse rahvuspargi koostöökogu juurde kolm töögruppi: kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava, külastuskorralduse ja keskkonnahariduse ning kultuuripärandi töögrupp. Töögruppide tööd koordineerivad Keskkonnaameti spetsialistid ja need on plaanitud kokku kutsuda juba lähiajal.

"Keskkonnaamet kutsub töögruppides osalema kõiki, kes soovivad panustada Alutaguse rahvuspargi arendusse. Võtke meiega julgesti ühendust ning jagage oma parimaid ideid ja ettepanekuid, kuidas luua Alutagusele üks tõeliselt esinduslik ja sisukas rahvuspark," lausus Maret Vildak.

Alutaguse rahvuspark

· Alutaguse rahvuspark loodi 24. novembril 2018 Ida-Eesti soo-,metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

· Rahvuspargi pindala on 44 331 ha.

· Rahvuspargi tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- (54%) ja metsamaastikud (42%).

· Eesti soostikest suurim on rahvuspargis asuv Puhatu soostik.

· Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad asuvad Agusalu ja Puhatu soostikus.

· Eesti pikim liivarand ja luitestik jääb Peipsi põhjarannikule.

· Eesti suurima järvede tihedusega maastikus, Kurtna mõhnastikus, on ligi 40 järve.

· Eesti üks kõrgemaid oose on Iisaku oos, mille kõrgeim tipp on Tärivere mägi (94 m).